Sariin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sariin''' ehk '''GB''' on 1939. aastal sünteesitud fosfororgaaniline närvi[[mürk]], mida saab kasutada [[keemiarelv]]ana. NimetusVõõrkeelne nimetus "Sarin" on moodustatud selle leiutanud saksa teadlaste nimetähtedest: Gerhard '''S'''chraderSchraderi, '''A'''mbrosOtto Ambrose, '''R'''üdigerGerhard Ritteri ja Van der L'''IN'''deLinde nimetähtedest.

Füüsikalistelt omadustelt on tegemist värvitu ja lõhnatu kergestilenduva vedelikuga. Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori -– [[metüülfosfonüüldifluoriid]]i ja [[isopropüülalkohol]]i – ning [[isopropüülamiin]]i segu omavahelisel reaktsioonil.

Sariinimürgistuse esimesed sümptomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja [[pupill]]ide ahenemine ([[müoos|mioos]]). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib [[kooma]], millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselttagajärjel võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu [[treemor]], ülim valgustundlikkus, kõrge [[palavik]], [[gripp|gripilaadsed]] sümptomid, teadvusekaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired.

Sariini on terrorirünnakutes kasutanud äärmuslik usulahk [[Aum Shinrikyo]] eesotsas (guru) [[Shoko Asahara]]ga, kes 1995. aastal paiskas viies rünnakus [[Tokyo]] metroosse sariini. Rünnakutes hukkus 12 inimest, tõsiseltraskelt kannatanuid oli 50, ligi 1000-l oli kergemaid kahjustusi, haiglasse pöördus üle 5000 inimese.