Kunda tsemenditehas: erinevus redaktsioonide vahel

Tehase direktorinadirektor tegutsesoli aastatel 1869–1881 aastatel [[Viktor Lieven]] (1841–1910).

1882. aastal valmis 2kaks uue konstruktsiooniga alaliselt töötavat nn. Dietz-tüüpi klinkri põletusahju, millest on säilinud [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28729">{{kultuurimälestis|28729|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15) ja [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28730">{{kultuurimälestis|28730|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 2}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15). I ja II vabriku klinkripõletamise šahtahjud asusid Kunda jõe kaarjas järsakus. Säilinud 2kahest Dietz-ahjust, asub esimene asub kaldajärsaku loodenõlval, endiste pudelahjudega samas reas, teine kirdenõlval klinkriveski taga. Samal jõekääruga piirneval maa-alal asusid ka teised I vabriku aegsed tööstusrajatised (lisaks Dietz-ahjude korstendele end.endine klinkriveski ja sepikoda). Pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju korsten on üks pilkupüüdvamaid rajatisi Kunda vanalinna siluetis.

I tsemendivabriku peamiseks tehniliseks sõlmeks oli 5-korruselineviiekorruseline jahvatusveski/[[Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone|klinkerveski hoone]]<ref name="KRR_28731">{{kultuurimälestis|28731|Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>. Veskihoone oli Kunda jõe orgu jõe suurima languse (kärestiku) alla, kus voolava vee energia oli suurim ja seda oli veski käivitamiseks lihtsam kasutusele võtta. Põletatud klinkri jahvatamine toimus veskihoones vertikaalsuunaliselt, kasutades spetsiaalseid veskikive. AlgseltAlgul tarvitati klinkerveskis kogu tööprotsessi ajal veejõudu, töö toimus enam-vähem aastaringseltaasta läbi, kuid hiljem asendati jahvatuskivid kuulveskitega, kuna sel moel sai jahvatada peenemaks ja toota kõrgemat marki tsementi, kuigi kuulveskitega jahvatamine võttis esialgu rohkem aega kui kivipaaridega. Klinkerveski hoone oli jagatud suure kandevõimega puidust vahelagedega tehnoloogilisteks korrusteks, mis olid välja ehitatud vastavalt klinkri jahvatamise tehnoloogiale, kus veskisse sisenes tsemendi toore põletatud klinkri plonnidena ja väljus valmis tsemendina 10 puudastes (cau 160 kg) puittünnides.

1880. aastate II poolel ehitas Kunda vabrik kahele varem rajatud Dietz-ahjule juurde veel 4 Dietz-ahju, tsemenditoodang kasvas 1880.-90–1890. aastatel rohkem kui 2kaks korda. 1890. aastaks ulatus Kunda tsemenditehase toodang 113 00000 tünniletünnini, moodustades 10% Venemaa tolleaegsest tsemenditoodangust.

Aastatel 1885–1886 ehitati juurde [[Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone|tünnivabrik]]<ref name="KRR_28732">{{kultuurimälestis|28732|Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone}} (vaadatud 13.02.2020)</ref> ja [[saeveski]]. Tünnivabrik kujutas endast pikka madalat 1-korruselist paekivist hoonet, [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpuks töötas tünnivabrikus ja saeveskis caumbes 70 töölist.

1892. aastal koostati I vabriku rekonstrueerimise projekt, 1893. aastal ehitati tehasest läände juurde teine tehas, millel oli 45 meetri pikkune [[kuivatuskanal]] ja neli [[R-ahi|R-ahju]]. 1892. aastast juurutatud uuele tehnoloogiaga purustati paekivi killustikuks, siis kuivatati, jahvatati terapeeneks ja segati analoogselt ettevalmistatud saviga. Saadud segu jahvatati veelkordseltveel jahutaolisekskord, pulbriksnii et saadi jahutaoline pulber, millest pressiti kuivplonnid.

II vabriku valmis põhiliselt 1898. aasta lõpuks ja alustas tegevust 1899. aasta algul. Uus tehas oli kaasaegsemmoodsam nii tehnoloogialt kui ka seadmetelt, senine tooraine asendati [[lubjamergel]] [[lubjakivi]]ga.

1912. aastal moodustati aktsiaselts '''Port Kunda'''.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997"/> Samal aastal ehitati juurde kolmas tehas, millel oli kaks moodsat [[pöördahi|pöördahju]]. Sellega seoses ei olnud enam teist tehast vaja ja seal hakati järk-järgult tööd lõpetama. KolmasKolmanda tehastehase kasutaskütus algseltoli kütuseksalgul [[kivisüsi|kivisütt]], hiljem aga mindi täielikult üle [[põlevkivi]]le.

[[Eesti NSV]] ajal kandis tehas nime '''Punane Kunda'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.knc.ee/et/node/4120|Pealkiri=Kolmas tehas. AS Kunda Nordic Tsement|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Aastatel 1960–1965 tehast oluliselt laiendati ja rekonstrueeriti tehast oluliselt.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997"/> 1960. aasta märtsis kuulutati tsemenditehase Punane Kunda ehitamine üleliiduliseks komsomoli löökehituseks. Sajad noored läksid Kundasse ehitajaks pärast armeest demobiliseerimist. Tsemenditehase Punane Kunda uue tehase ehitusel aastail 1957–1960 kasutati koos vaba tööjõuga ka kinnipeetavate oma, mis moodustas 25% (331 inimest) ehitajate üldarvust (1318). Kuna kinnipeetavate töö oli ebaefektiivne ja tehase ehitus kuulutati üleliiduliseks komsomoli löökehituseks, lõpetati ENSV Ministrite Nõukogu ning EKP Keskkomitee Büroo 1. märtsi 1960. aasta ühisotsusega kinnipeetavate tööjõu kasutamine ja likvideeriti kinnipeetavate laager [[Kunda vangilaager|Kunda]]s<ref>Maie Pihlamägi, [https://kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959–1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, lk 115</ref>.

1965. aastal suleti lõplikult kolmas tehas, neljas ehk kõige uuem ja siiani kasutuses olev tehas valmis neljas etapis ja lõplikult 1974. aastal. Ahjuliin pandi kokku nii Saksa Demokraatliku Vabariigi kui Nõukogude Liidu seadmetest, mille jooniste süsteemid ja markeeringud olid erinevad. Kunda tehas tootis caumbes 1% NSV Liidu tsemendist ehk caligikaudu 1 miljon tonni aastas. 1980ndatel1980. aastatel oli vaja välja vahetada tsemendiveskite peamootorid ja reduktorid, kuid probleem tekkis elektrifiltritega, mis vajasid kapitaalremonti. 1980–1982 muutus olukord päris kriitiliseks. Selleks aga ei olnud aega ega võimalusi, mistõttu mattus Kunda kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendatel paksu tolmukorra alla.