Mainzi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: süntaksiparandus
PResümee puudub
46. rida:
[[Pilt:Electorate of Mainz, Homann 1729.jpg|pisi|18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart]]
 
'''Mainzi kuurvürstkond''' (''Kurfürstentum Mainz'' või ''Kurmainz'') oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] selle loomisest kuni lõpetamiseni 19. sajandi alguses. Roomakatoliku hierarhias oli Mainzi peapiiskop-kuurvürst esimene Saksamaal (''[[primas Germaniae]]''), puhtalt auamet, mida teised peapiiskopid aeg-ajalt edutult saada püüdsid. Keisririigis oli peale Mainzi kuurvürsti veel vaid kaks teist kiriklikku [[kuurvürst]]i: [[Kölni kuurvürstkond|Kölni kuurvürstkonnas]] ja [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnas]].
 
Mainzi peapiiskop-kuurvürst oli ka Saksamaa (üks kolmest Saksa-Rooma riigi titulaarkuningriigist, teised kaks olid Itaalia ja Burgundia) [[ülemkantsler]] ja sellisena esimene keisririigi kõigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas ning allus ainult [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]]. Tema poliitiline roll, peamiselt osastisriikide ja keisri vahendajana, oli märkimisväärne.
52. rida:
== Ajalugu ==
 
Piiskopitool rajati [[Rooma keisririik|Vana-Rooma aegadel]] Mainzi linnas, mis oli Rooma provintsipealinn Moguntiacum, kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast Mainzi ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780–782. Esimesed piiskopid enne 4. sajandit on legendaarsete nimedega, alustades [[Crescens]]ist. Esimene kindlalt tõendatud Mainzi piiskop oli Martinus aastal 343. aastal. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates Pühapüha [[Bonifatius]]e saamisest piiskopitoolile aastal 747. aastal. Bonifatius oli varem olnud peapiiskop, kuid piiskopitoolile tuli see au alles tema järglase [[Lullus]]e ajal.
 
Kuurvürstkonna territoorium koosnes mitmest hajutatud alast: Mainzi-äärsed maad Reini mõlemal kaldal; territoorium piki Maini jõge Frankfurdist ülesvoolu (sealhulgas [[Aschaffenburgi kreis]]); [[Eichsfeld]]i piirkond [[Alam-Saksi]]s ja [[Tüüringi]]s; ning territoorium [[Erfurt|Erfurdi]] ümbruses Tüüringis.
69. rida:
</gallery>
 
Aastal 1802. aastal kaotas Mainz oma peapiiskopliku olemuse. Ilmalikustamistega, mille kaaslaseksmillega olikaasnes 1803. aasta [[Saksamaa mediatisatsioon]] ''(Reichsdeputationshauptschluss)'', koliti kuurvürsti [[Karl Theodor von Dalberg]]i tool [[Regensburgi vürstkond|Regensburgi]] ja kuurvürstkond kaotas oma vasakkalda territooriumid [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaale]], paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]] ja [[Nassau hertsogkond|Nassau]] vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]]. Dalberg säilitas Aschaffenburgi ala kui [[Aschaffenburgi vürstkond|Aschaffenburgi vürstkonna]]. Aastal 1810. ühendas Dalberg Aschaffenburgi, [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi]], [[Wetzlari krahvkond|Wetzlari]], [[Hanau]] ja [[Fulda]], et moodustada aastal 1810. aastal uus [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi suurhertsogkond]]. Dalberg astus tagasi aastal 1813. aastal ja 1815. aasta [[Viini kongress]]iga jagati tema territooriumid [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigi]], [[Hesseni kuurvürstkond|Hessen-Kasseli kuurvürstkonna]], [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] ja [[Frankfurdi vabalinn|Frankfurdi vabalinn]]a vahel.
 
Tänapäevane [[Mainzi piiskopkond]] asutati aastal 1802. aastal, kui Mainz kaotas oma peapiiskopkonna seisuse ja muutusjäi vaidüheks piiskopkonnaks [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] territooriumil. Aastal 1814. aastal ulatus selle jurisdiktsioon üle Hessen-Darmstadti territooriumi.
 
== Vaata ka ==