Redaktsioon: 7. august 2022, kell 16:38 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 6. veebruar 2023, kell 04:07 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
6. rida: Tugev vastastikmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}. Prootonitevaheline tõukumine aatomituumas (elektromagnetilise vastastikmõju tõttu) on tuuma koos hoidvast tugeva vastastikmõju tõmbejõust 137 korda nõrgem. Erinevalt elektromagnetilisest vastastikmõjust ei ~~kahane~~vähene tugev vastastikmõju kvarkidevahelise kauguse kasvades, vaid jääb konstantseks. Seetõttu on teatavast kaugusest alates energeetiliselt kasulikum tõmmata [[vaakum]]ist välja uus kvargi-antikvargi paar, mis moodustavad lahknevate kvarkidega uued värvusneutraalsed kooslused. Seetõttu ei ole võimalik vaba kvargi olemasolu ning kõik eksisteerivad kvargid on seotud [[hadron]]iteks. Kuigi ilma massita gluuon võiks teoreetiliselt kanda tugevat vastastikmõju lõpmata kaugele (analoogiliselt massita footonile), määrab ülalkirjeldatud efekt reaalse tugeva vastastikmõju maksimaalse kauguse. See on vähem kui umbes 0,8 femtomeetrit, mis on nukleoni raadiuse suurus. Seega on gluuon tugeva vastastikmõju vahendaja, mis hoiab kvarke koos prootonites, neutronites ja teistes hadronites.

Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel