Aikidō: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Morihei Ueshiba 1939.jpg|pisi|Morihei Ueshiba, ''aikidō'' looja.]]

'''''Aikidō''''' [aikidoo] ([[jaapani keel]]es [[kanji|kaasaegsesnüüdisaegses kirjaviisis]] 合気道, vanemas kirjaviisis 合氣道; ''aiki'' 'energiate koosmõju' + ''dō'' 'tee') ehk '''aikidoo'''<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=aikidoo&F=M&C06=et Võõrsõnade leksikon]</ref> on kaasaegnepraegusaegne jaapani [[enesekaitse]] süsteem ja [[võitluskunst]], mille lõi [[Morihei Ueshiba]] (1883–1969) vanade ''[[budō]]'' (武道) koolidevõitluskunstide põhjal 20. sajandi alguses.

==MisAikidoo onkui Aikidospordiala==

Kui vaadata seda [[budo]]ala kitsalt füüsilisel tasandil, on aikidoaikidoo võitluskunst, mis sisaldab põhiliselt heiteid, kukutamisi, liigeste lukke, mitmesuguseid sidumistehnikaid, aga ka hoiatavaid lööke (''atemi'''sid). Tehnikad on tuletatud aiki jiu-jitsu’stjitsust ([[jūjutsu]]st), jo-jutsust ja kenjutsu liikumistest (vt ka [[kendo]] kohta). AikidodAikidood harjutades püüamepüütakse vabanedaoma meeles vastase kuvandistkujutluspildist oma meelesvabaneda. Me õpimeÕpitakse kasutama ründaja omaliikumisenergiat liikumisenergiat,ja ühinetakse sellega. liitudes, jaNii heidameheidetakse ''uke'' endast eemale. AikidoAikidoo ei ole staatiline kunst –: liikumisele ja liigutuste dünaamilisusele pööratakse suurt tähelepanu.

TreeningulAikidoo võivadharrastamine harjutajadpole leidapuhtfüüsiline aikidosttegevus. kõikeLisaks seda,enesekaitseoskusele midaja nadheale onfüüsilisele otsinud;tervisele olgupakub see siiska rakendatavadvaimset enesekaitseeneseleidmist tehnikad, vaimne eneseleidmine, füüsiline tervis võija meelerahu. Muidugi kulub selleksnende eesmärkide saavutamiseks palju aega ja vaeva.

O-Sensei[[Morihei Ueshiba]], aikidoo rajaja, rõhutas aikidoaikidoo moraalseid, eetilisi ja vaimseid külgi, asetadestõstes seejuures fookusesseesile harmoonia ja rahu arendamise nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses. Üks võimalusi mõiste ''aikidōAikidō'''d tõlkimiselvõib eesti keelde ontõlkida näiteks kui 'kooskõla (leidva) meele teeteed'. SeeTänapäevalgi onkeskendutakse niiaikidoo kavaimsele tänapäevaja religioossele aikidospoolele, kuigi erikoolkonnati stiilidon rõhutavadselle aikido-meele vaimset, religioosset aspekti erinevaltähtsus määralerinev. Olgugi et idee võitluskunstist, mis püüdleb rahu ja armastava (jah, just seda sõna kasutas M. Ueshiba aikido-meele iseloomustamiseks oma viimastel eluaastatel) harmoonia poole, võib tunduda paradoksaalne, on see aikidoaikidoo keskne kontseptsioon.

'''合 ''ai'' – harmoonia''' tähendab sobivust, millegagi kooskõlas olemist. KuiEtümoloogilise sedatõlgenduse kanjitjärgi etümoloogiliseltvõivad uurida, võib seda tõlgendada umbes nii:märgi alumised jooned kujutavadkujutada näiteks suud või näiteks teekannu avaust. Ülemised kolm joont moodustavad kaane kuju. Nende kaheSelle seose abil näidatakse piltlikult kahe vastandliku (tühja ja täisolevatäidetud, nõgusa ja kumera) nähtuse või asja omavaheliseleomavahelist vastavusele. Nagu potile sobibvastavust: kaas täpselton peale või kork pudelile, sulgurinakui avause eessulgur. EiSelline saa aga unustada, et tegemisttõlgendus on vanasiiski keeleainult ähmaseüks algusajagavõimalikest jaetümoloogilistest sellest tulenevaltseletusviisidest: pole mingeid tõendeid ainuõigest seletusviisist. Seega on selline tõlgendus ainult üks võimalik etümoloogilne seletusviisseletusest.

'''氣 ''ki'' – hingus''', meel, kavatsus. Märk ''Kiki''-märk tulebtuleneb lihtsamast hiina ideogrammist, mis varasemal ajal oli lihtsam: (气 ''qi'' – aur või ka õhk)... 氣: Ülemised kolm joont märgivad riisipotist tõusvaid aurupilvi, märk 米 tähistab riisi. NeedÜheskoos märgidmoodustavad kokkuneed moodustavad semiootiliseemiootilise sümboli, mis osutabkiosutab aurule, hingamisele või elujõule (soe toit) ja nii ka, kaudsemalt tahtele, kavatsusele.

Märgi parempoolsed nn kirdeosad kujutavad inimese peas olevaid juukseid ja, nägu silmadegaja silmi. RadikaaliksJuuremärk on vasakult alla jooksev jalgade tee..., jalgrada. SiisNiisiis kokkuvõttes:viivad jalad viivad sinna, kuhu pea juhib..., ja tekib kujutluspilt mööda teed kõndivast inimesest. ''Do'' on selle [[kanji]]märgi ''on-yomi'', ehk hiinapärane hääldus,. misSee tähistabki teed, rada või kulgemist üldises tähenduses. Laiendatult võib see tähendada ka meetodit, viisi, arenguteed või kogu eluteed.

==AikidoAikidoo stiilid==

AikidoAikidoo on algselt arendatudloonud üheMorihei inimese pooltUeshiba, kellekskes on tuntud ka kui O-Sensei. MitmedNii õpilasedmõnigi õpilane, kes harjutasidharjutas O-Sensei juhtimise all, otsustasidotsustas jagadahiljem oma teadmisi aikido’st,jagada avadesning oma endaavas dojo’d''dojo''. MitmetestAikidoo asjaoludestdünaamilise tulenevaltiseloomu ja aikidomuude dünaamilisestasjaolude iseloomust sõltuvalt,tõttu interpreteerisidtõlgendasid O-Sensei õpilased aikido’taikidood erinevalt. Seeläbi sündisid aikidoaikidoo erinevad stiilid. Tuntumad neist on ära toodud allpool, koos lühikese seletusega stiilide eripärast. Igal stiilil on oma tugevad ja nõrgad küljed, kuid kõik nadjäävad juurduvadkindlaks tugevaltaikidoo alustõdedesse,unikaalsetele mis teeb aikido unikaalseks nagu ta onalustõdedele. Ühtegi stiili ei tohiks pidada paremaks või halvemaks: teisest,tänu vaiderinevatele igaüksstiilidele peakson iseharrastajatel leidmasuurem endale sobiva stiilivalikuvõimalus. LoomulikultLisaks võivadtuleb välisedarvestada, tingimusedet (naguiga näiteksinstruktor maaõpetab geograafilineaikidood asukoht) piirata või mõjutada valikutisemoodi. Millist stiili keegi ka ei valiks, õpetatakse ikka konkreetse instruktori aikido interpretatsiooni, ning ka õpilasele endaleÕpilaselegi jääb võimalus arendada oma enda isiklikku aikido’taikidood. Öeldakse, et onaikidoo olemasstiile niipaljuon erinevaidsama aikido stiilepalju kui palju on aikidoselle harrastajaid.

'''"Vanad" koolid'''

SiinVanad mekoolid nimetameon koolkondikoolkonnad, mis arenesid sõjaeelseistsõjaeelsetest õpetustest.

Nii nimetati kunsti, mida O-Sensei nooremana õpetas oma arengu alguses. See on väga lähedane eelnevaltvanematele olemas olnud Jutsujutsu vormidele, nagunäiteks Daito''Daitō-ryuryū Aiki-jutsujūjutsu'''le. Seda on peetud üheks aikido n-öaikidoo jäigemaks vormiks. Enamik varasematest O-Sensei õpilastest alustas selle perioodi ajalAiki-Budost ja enamik varasematest harjutamistestka välismaal olidlevitati sellesesialgu Aiki-Budo stiilisstiili (nt Kenshiro Abbe-sensei õpetusedSuurbritannias 1950. aastail).

Selle koolkonna arendaja oli Minoru Mochizuki, kes oli üks O-Sensei varajastest õpilastest ja kakuulsa Kano-senseijudoka õpilaneKanō KodokanistJigorō õpilane. See stiil sisaldab Aiki-Budo, karate, judo ja teiste võitluskunstide elemente.

Seda stiili õpetas kadunud Gozo Shioda. Shioda-sensei õppis koos O-Senseiga alates 1930. aastate keskeltkeskpaigast. Pärast sõda kutsuti taShioda-sensei õpetama janing ta moodustas organisatsiooni, mida tuntakse kui YoshinkanYoshinkani. Erinevalt sellele järgnenud koolkondadest, on Yoshinkan alati püsinud heades suhetes Aikikai’gaAikikaiga nii enne kui ka pärast O-Sensei surma. Yoshinkan on aikidoaikidoo jäigem stiil, millemida põhjuseks onpõhjustavad praktiline efektiivsus ja füüsiliselt robustsed tehnikad. Seda õpetatakse mitmetesnäiteks Jaapani politseijaoskondades. Rahvusvahelist organisatsiooni, mida seostatakseaikidoo aikidoYoshinkani Yoshinkanstiili stiiligaedendab, tuntakse kui Yoshinkai,Yoshinkaid. millelSellel on mitmeid aktiivseid koole üle tervekogu maailma. Viimastel aastatel on kasvanud sellest stiilist mitmeid uusi võsusid, mis põhiliselt arenevad poliitilistel põhjustel.

'''"Kaasaegsed"Nüüdisaegsed koolid'''

See sisaldab enamasti variante, mida õpetatakse tänapäeval. Enamikku nendest "stiilidest" õpetavad O-Sensei vanemadhilisemad õpilased, mõningaste kõrvalekalletega pärast Algataja surma. Enamik neist väidavad, et õpetatav kunst on justtäpselt see, mida O-Sensei neile õpetas. Võib-olla on see ka tõsi, kuigikuid mõnedelnii stiilidelmõnigi onstiil väheerineb sarnasusialgõpetusest teistega.üpris Võttes kokku üldtuntud segaduse O-Sensei stiili õpetamisel, võiks lugu elevandist ja pimedast mehest anda meile ettekujutuse sellest, kuhu see kõik oleks võinud välja viiapalju. Enamikul meist on oma eelarvamused ja lemmikud erinevate stiilide seas, kuigi nendel kõigil on oma nõrgad ja tugevad küljed, ning meil kõigil on neist midagi õppida.

'''"Traditsioonilised" koolid'''

Aikikai on üldine nimi stiililekoolkonnale, mille eestvedajakseestvedaja onoli O-Sensei poeg Kisshomaru Ueshiba, kes (suri 4. jaanuar 1999. ningaastal. nüüd onPärast K. Ueshiba surma sai teenäitajaks ehk ''doshu'''ks O-Sensei Morihei Ueshiba noorem poeg Moriteru Ueshiba; Morihei poeg Mitsuteru Ueshiba on samuti juba laialt tuntud ning ilmselt jätkab isa teed). Seetõttu õpetatakseõpetab ja soositaksesoosib seda stiili ka RahvusvaheliseRahvusvaheline Aikido FöderatsiooniFöderatsioon (''International Aikido Federation'') poolt. EnamusEnamik peavad seda koolkonda aikidoaikidoo arengu põhijooneks. Tegelikkuses on see stiil rohkem katuseks teistele, mitte eraldi stiil, kuna tundub, et ka organisatsiooni siseseltorganisatsioonisiseselt õpetatakse seda stiili kaunis erineval moelerinevalt. AikidoAikidoo, mida õpetas O-Sensei, on üldiselt avar ja lainetav, rõhuga põhiprogrammile ning väga vähese rõhuga relvadega treenimisele. Teised soositumad aikikaiAikikai õpetajad, (nagu Saito -sensei), panevad rohkem rõhku relvadega harjutamisele.

Stiili, mida õpetab Morihiro Saito, on peetud piisavalt erinevaks oma põhiliikumisest Aikikai’st. Olenemata erinevustest on ta seetõttu saanud omaette nime, jäädes ikkagipeetakse Aikikai osaks. Saito-sensei oli pikka aega O-Sensei ''[[uchi-deshi]]'', alustades 1946. aastal ja jäädes temagatalle truuks kuni surmani. Mitmed peavad Saito-sensei’dsenseid õpilaseks, kes veetis O-Senseiga õppides kõige enamrohkem aega koos O-Sensei’ga õppides. Saito-sensei ütleb, et ta püüab säilitada ja õpetada seda kunsti täpselt nii, nagu oli seda temale õpetanud Algataja. Tehniliselt tundub Iwama-ryu sarnanevat aikido’gaaikidooga, mida õpetas O-Sensei 1950. aastate alguses peamiselt Iwama dojosDōjōs. Tehniline repertuaar on laiem kui teistes stiilides ja pärisüsna suurt rõhku asetataksepannakse relvadega treenimisele.

Üks tähelepanuväärsemaid kõrvalepõikeid aikidoaikidoo maailmas olitoimus 1947. aastal, kui Koichi Tohei, olleslahkus siisvaneminstruktori veelkohalt vaneminstruktorAikikais Aikikai’s, lahkus sellest organisatsioonist janing algatas Ki no Kenkyukai, et õpetada aikido’taikidood tugeva rõhuga Ki kontseptsioonile. Sellest ajast saadik pole traditsioonilised ja Ki koolid eriti omavahel läbi käinud. Kõik need kunstid kipuvad end kutsuma Ki Aikido'ks, isegi kui osadel stiilidel on üpris vähe sellega midagi pistmist.

Stiil, millele pani aluse Koichi Tohei; aikidoaikidoo, kus Mõte ja Keha on ühendatud. Tohei-sensei asetab suurt rõhku Ki kontseptsiooni mõistmisele, ja selle aspekti arendamisele eraldi aikidoet treeningutestarendada kasutamiseksseda tervise ja igapäevase elu juurestarvis. See stiil on üks pehmematest aikidoaikidoo stiilidest. jaIseloomulikud teda ilmestavadon pehmed liigutused, millega tihti kaasneb harjutaja hüppamine või keksimine liigutuse sooritamise ajal. EnamusEnamik koole poleei muresmuretse tehnikate praktilise kasutamise küljega, pidades neid harjutusteks Ki edasisel treenimiselpärast. Viimastel aastatel on Tohei-sensei liikumas üha kaugemale jaaikidoo kaugemale aikido’stalglätteist ja on pühendanud ennast peaaegu eranditult Ki kontseptsiooni arendamisele. ViimaneViimasel uudisajal on see, et Ki no Kenkyukai on üles näidanud initsiatiivi, et Shin-shin Toitsu Aikido muuta rahvusvaheliseks võistlusspordiks.

'''"Võistluslikud" stiilid'''

IlmnesAikidoo veelajaloos üks suur murrang Aikido ajaloosilmnes O-Sensei eluaja jooksul veel üks suur murrang, kui Kenji Tomiki esitas ettepaneku "ratsionaliseerida" Aikidoaikidoo harjutamine, kasutades Kata’t''kata'''sid ja Võistlusivõistlusi. Sellest ajastTomiki saadikkoolkond on olnudaikidoost vähe sarnasusi Tomiki koolide ja põhivoolu Aikido koolide vaheleemaldunud. Viimastel aastatel on aga esinenud arvukaid kõrvalepõikeid Tomiki-ryu’st,ryu kes onvõistlemismõtteist loobunud. võistlemise mõttest.

LoodudLoonud Kenji Tomiki ja Jigoro Kano, (judo rajaja) poolt. Tomiki-sensei uskus, et Aikidoaikidoo harjutamise "ratsionaliseerimine" koos suundadega, mida Keno-sensei järgis Judojudo puhul, muudaks õpetamise palju kergemaks, (eriti Jaapani ülikoolides). Lisaks sellele uskus ta, et lisadesvõistlusliku võistluslikkuelemendi elementi,lisamine teravdab ja fokuseerib seeharjutamisele harjutamistkeskendumist, kuna sellekstõelises ajaksvõitluses ei saanudsaa enam kontrollida oskusi tõelises võitluseskontrollida. See viimaneViimane vaade põhjustas lahkhelid O-Sensei’gaSenseiga, kes kindlalt uskus, et Aikidoaikidoo harjutamises ei ole kohta võistlusel. Tomiki-ryu’dryud ilmestab kata’de''kata'''de ehk (eelnevalt kokkulepitudkokku liigutused)lepitud liigutuste kasutamine õpetamisel, jaaga ka võistluste korraldamine,. Võisteldakse nii tühjade käte kui ka kummist noaga.