Giovanni Boccaccio: erinevus redaktsioonide vahel

Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320. aastatel Margherita del Mardoliga, kes kuulus nimekasse perekonda. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult [[Dante]] loominguga. 1327. aastal kolis Boccaccio Napolisse, kus tema isa määrati oma panga osakonna juhiks. Boccaccio määrati samas pangas õpipoisiks ning ta veetistöötas seal kuus aastat. See karjäär teda siiski ei köitnud ja lõpuks suutis ta oma isa veenda, et lähebtoo lubaks tal minna linna kooli õigusteadust õppima.

Tundub, et õigusteadus ei meeldinud Boccacciole rohkem kui pangandus, kuid õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja luua häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330. aastatel saisündis Boccaccio isaks, kui sündisBoccacciol kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio.

Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi töödeteoste hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana".

Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides selles linnas 1340. aastal levinud katku. Tema isa oli 1338. aastal Firenzesse naasnud, kus ta ka pankrotti läks. Kuigi Boccaccio ei olnud oma tagasipöördumisega rahul, jätkas ta siiski oma kirjatööd. Aastal 1341 kirjutas ta "Comedia delle ninfe fiorentine" (tuntud ka pealkirjaga "Ameto"), segu proosast ja luulest, lõpetades allegoorilise luuletuse "Amorosa visione" 1342. aastal ja "Fiammetta" 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichiga. Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ning talle tegi heameelt pojapoeg Iacopo sünd aastal 1344. BoccacciostBoccacciol endastki sai taas isa, kui talendalgi sündis Ravennas ebaseaduslik tütar Violante.

Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuurid pärinevad tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. TööTeos oli 1352. aastaks enamjaolt valmis. See oli Boccaccio viimane kirjandussaavutus ja üks tema viimastest itaaliakeelsetest töödestteostest. Ainus teine suurtöösuurteos oli "Corbaccio". Boccaccio parandas "Dekameroni" aastatel 1370–1371. See käsikiri on säilinud tänapäevani.