Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}}
'''Küsitlus''' on andmekogumise meetod, mille puhul vajaliku info saamiseks pöördutakse mingist valikupõhimõttest lähtuvalt teatava hulga inimeste ehk vastajate (respondentide) poole, kes kuuluvad [[valim|valimisse,]] ning fikseeritakse nende vastused uurijate poolt eelnevalt väljatöötatud küsimustele. Küsitlus on andmekogumismeetod, mis kasutab [[küsimustik]]ke (ankeete) või [[intervjueerimine|intervjueerimist]] ning mille abil saab koguda nii [[kvantitatiivsed andmed|kvantitatiivseid]] kui ka [[kvalitatiivsed andmed|kvalitatiivseid]] andmeid. Küsitlust kasutatakse, et teada saada vastajate [[hoiak]]uid, hinnanguid, kirjeldusi, arvamusi, põhjus-tagajärg suhteid. Tänapäeval on küsitlus üks levinumaid uurimismeetodeid [[sotsioloogia]]s. Tavapärases küsitlusel põhinevas uuringus moodustab uurija [[valim]]i ning laseb sinna kuuluvatel inimestel (standardiseeritud) küsimustiku täita.<ref>Noelle-Neumann, E. (1967). Sotsioloogilised küsitlused. Tallinn: Eesti NSV Ajakirjanike Liit.</ref>
 
Küsitlus on väga vana uurimismeetod. [[Rahvaloendus]]i võib pidada esimesteks küsitlustel põhinevateks statistikatöödeks inimkonna ajaloos. Tänapäeva arusaamadele vastava küsitluse töötas aastal 1838 välja Londoni Statistikaühing ([[Statistical Society of London]]).<ref>Gault, R. H. (1907). A history of the questionnaire method of research in psychology. Research in Psychology. 14 (3): 366-383.</ref> Küsitlust kui meetodit hakati Lääne-Euroopa tööstusriikides kasutama 19. sajandi teisel poolel selleks, et teadlased ja valitsusasutused saaksid informatsiooni eri ühiskonnaklasside elutingimuste kohta <ref name=":0">Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja väljajuhatus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.</ref>. Üheks esimeseks küsitlusmeetodi kasutamise näiteks on [[Frédéric Le Play]] uurimus eri Euroopa paigus elavate töölisperede majanduslike olude kohta<ref name=":0" />.
10. rida:
==Küsitluste liigid==
*'''Ankeetküsitlus''' – samade küsimuste (küsimustiku ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Ankeet võib olla kas elektroonilisel kujul (nt saadetakse küsimustik e-postiga, pannakse üles veebilehtedele, jagatakse [[sotsiaalmeedia]]s vms) või paberkandjal (postiküsitlus, uurija toimetab ankeedi respondendini isiklikult vms). Üheks ankeetküsitluse variandiks on postiküsitlus.
**'''Postiküsitlus''' – varem oli postiküsitlus üks põhilisi küsitlusviise, tänapäeval sobib eelkõige spetsiifiliste sihtrühmade uurimiseks (nt vanemaealised). Postiküsitlus seisneb seletuskirjaga varustatud küsimustiku ja ärasaatmisvalmis (margistatud või märkega, et postikulu tasub saaja) tagastamisümbrikuga vastaja kätte toimetamises. Respondentidelt oodatakse küsimustiku täitmist ning seejärel selle uuringu läbiviijatele posti teel tagastamist. Kogu protsess peaks olema vastaja jaoks võimalikult lihtsaks tehtud. Probleeme võib tekkida [[anonüümsus]]ega, sest kuidagi peab jälgima tagastamist (nt individuaalsed koodid) ning sellega, et vastanute registripõhised aadressid ei pruugi kattuda tegelike aadressidega, kus inimesed igapäevaseltpüsivalt elavad. Samuti võib vastamismäär olla madal, sest respondendid ei tagasta täidetud küsitlusi. Ankeetküsitlusi võib läbi viia ka veebipõhiseltveebis.
**'''Internetiküsitlused''' ehk veebipõhised küsitlused on kiired ja odavad, andmebaas tekib automaatselt ning andmeid saab vajadusel juba jooksvalt analüüsima/kontrollima hakata. Veebipõhistel küsitlustel on eri programmides välja mõeldud mitmeid viise küsimuste esitamiseks, mis teevad respondendile küsitlusele vastamise huvitavaks ja lihtsaks. Probleemkohaks võib pidada seda, et veebipõhine küsitlus eeldab vastanul Interneti kasutamise võimalust, mis võib välistada mingite kindlate sihtrühmade või isikute küsitlemise.
**'''Kontrollitud küsitlus''' – kontrollitud küsitlus võib olla kas informeeritud või isiklikult kontrollitud küsitlus. '''Isiklikult kontrollitud küsitluse''' puhul saadetakse ankeet posti teel ning seejärel tuleb uurija sellele kokkulepitud ajal järele <ref name=":1">Hirsjärvi, S., Remes, P. ja Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.</ref>. SelliselSel viisil saab uurija kontrollida ankeetide täitmist ning vajadusel vastata uurimusega seotud küsimustele. '''Informeeritud küsitluse''' puhul viib uurija ankeedi isiklikult respondendile ning selgitab uurimuse eesmärki, täpsustab nõudeid ja vastab küsimustele. Informeeritud küsitluse puhul tagastavad vastajad ankeedi posti teel või viivad mõnda kokkulepitud kohta.<ref name=":1" />
*'''Intervjuu''' – Intervjuu käigus esitab intervjueerija(d) vastaja(te)le suuliselt küsimusi ning need kas märgitakse üles või intervjuu lindistatakse. Intervjuu võib olla nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne. Kvantitatiivse intervjuu puhul on intervjueerija roll olla küsimustiku/ankeedi vahendaja vastajale; küsimustik on standardiseeritud; ei arvestata ebastandardsete vastuste võimalusega; analüüs peamiselt kvantitatiivne. Kvalitatiivne intervjuu viiakse üldjuhul läbi vähemate inimestega ning silmast silma meetodil ehk uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis (ka läbi interneti, nt [[Skype]]'i või telefoni teel). Intervjuud võivad jaguneda nt fookusgrupiintervjuudeks või individuaalintervjuudeks. Kvalitatiivsete intervjuude plussiks on võimaliku täiendava info saamine. Intervjuu analüüs on eelkõige kvalitatiivne. [[Intervjuu]]d kui meetodit käsitletakse ka küsitlusest eraldi, iseseisva meetodina.
*'''Telefoniküsitlus''' – küsitlus viiakse läbi telefoni teel. Probleeme võib tekkida valimi koostamisel ning vastuste saamisel. Kasutatakse pigem lihtsaid küsimusi lihtsate [[skaala]]dega.
20. rida:
*Saab koguda suure [[andmestik]]u – saab hõlmata suurt inimhulka ning esitada neile palju küsimusi;
*säästab uurija aega ja vaeva – kui ankeeti hoolikalt koostada, on võimalik andmeid kiirelt talletada ja analüüsida (seda eriti kui kasutada veebipõhist küsitlust);
*ajakava ja kulutusi on võimalik suhteliselt täpselt ette planeerida;
*andmete analüüsimiseks on palju võimalusi<ref name=":1" />.
 
==Küsitluse puudused==
34. rida:
==Küsimuste liigid==
*'''Avatud küsimused''' – vastaja saab oma sõnadega vastata; võivad olla kas täielikult või osaliselt avatud küsimused, lausete lõpetamised jne. Avatud küsimusi kasutatakse peamiselt intervjuudes aga ka ankeetküsitlustes. Avatud küsimuste vastuseid analüüsitakse peamiselt kvalitatiivsete analüüsimeetoditega. Avatud küsimused võivad olla kas täielikult avatud (küsimus ja tühi koht, kus saab vastaja ise kirjutada) või osaliselt avatud (valikvastused ja üks valik, kuhu saab ise sobiva vastuse kirjutada kui teised variandid ei sobinud).<ref name=":1" />
*'''Suletud küsimused''' – küsimusele vastates on ette antud vastuste variandid, mille seast peab valima. Suletud küsimustega vastuseid analüüsitakse peamiselt kvantitatiivsete analüüsimeetoditega. Tihti koondatakse ruumi kokkuhoidmiseks küsimusi plokkidesse. Suletud küsimused võivad põhineda astmestikel ehk [[skaala]]del, kus esitatakse väited erineva tugevusastmega. Skaalad on üldiselt 5- või 7-pallised ning nad on esitatud selliseltnii, et väidete tugevus kas kahaneb või kasvab.<ref name=":1" />
 
==Küsimuste sisu==
40. rida:
 
==Ankeedi koostamine==
*Küsimused peaksid olema selged,sõnastatud selgelt – nii, et kõik respondendid mõistavad neid ühtmoodi. VälitmaVältima peaks ebamäärasust. Vältima peaks mitmetähenduslikke sõnu nagu nt "sageli", "tavaliselt", "üldiselt" ja "paljud";
*piiritletud küsimused on paremad kui üldised. Näiteks selle asemel, et lasta vastajal loetleda erinevaid nähtusi (nt ajalehti, ajakirju, mida eile luges), võiks ette anda kindla nimekirja ning lasta nende seast sobivad ära märkida (nt nimekiri ajalehtedest ja ajakirjadest);
*eelistama peaks lühikesi küsimusi pikkadele;
56. rida:
*'''Telefoniküsitlus''' – uurija/küsitleja helistab uuritavale ja küsib temalt küsimusi ning märgib need ise üles.
 
Enne uuringu läbiviimistpõhiuuringut võib teha ka [[eeluuring]]u (pilootuuringu), mis annab võimaluse kontrollida ja katsetada, kas ankeet ja uurimuse läbiviimismeetod sobib. Eeluuring annab võimaluse küsimusi ja meetodit enne tegelikku uurimust kohendada.<ref name=":1" />
 
==Vaata ka==