Redaktsioon: 12. jaanuar 2016, kell 11:01 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2023, kell 06:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Latiinide liit''' (umbes [[7. sajand eKr]] – [[338 eKr]])<ref name="Stearns">Stearns, Peter N. "The Encyclopedia of World History", Houghton Mifflin. pp. 76–78. (2001). ISBN 0-395-65237-5.</ref> oli ligikaudu 30 muistse [[Rooma]] lähedal asunud [[Latium]]i piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Termini "Latiinide liit" on välja mõelnud tänapäevased ajaloolased ja sel puudub ka täpne [[Ladina keel\|ladinakeelne]] vaste. <ref>Tim Cornell. "The Beginnings of Rome: Italy and Rome from the Bronze Age to the Punic Wars", page 293. Routledge. (1995).</ref> [[File:Ligue-latine-carte.png\|300px\|pisi\|Latiinide liit ja Liidu alade põhilised linnad]] ==Liidu loomine== 7. rida: Rooma legendaarse seitsmenda ja viimase kuninga [[Lucius Tarquinius Superbus]]e valitsemisajal keelitati [[Latiinid\|latiine]] Rooma juhtrolli tunnustama. Lepingut Roomaga uuendati ja lepiti kokku, et latiinide väesalgad ilmuvad teatud kindlaksmääratud päeval kindlaksmääratud paika, et moodustada koos Rooma vägedega ühendatud sõjaline jõud. Seda ka tehti ja Tarquinus moodustas Rooma ja latiinide väesalkadest ühendatud üksused.<ref>[[Titus Livius]]. "[[Ab urbe condita]]", 1.50-52.</ref> [[Rooma riik#Vabariigi ajajärk\|Rooma vabariik]] moodustas oma arengu alguses, aastal [[493 eKr]], liidu Latiinide liiduga. Lähtuvalt Rooma traditsioonist järgnes see nime ''"[[~~foedus~~Foedus Cassianum]]''"<ref name="Nelson">Nelson, Eric. "The Complete Idiot's Guide to the Roman Empire", Alpha Books. pp. 76–77. (2001). ISBN 0-02-864151-5.</ref> kandev leping Rooma võidule liidu üle [[Regilluse järve lahing]]us. Leping nägi ette, et nii Rooma kui Latiinide liit jagavad sõjalistelt vallutustelt saadud saaki (millest sai hiljem üks aastatel [[341 eKr\|341]]–[[338 eKr]] peetud [[Latiinide sõda\|Latiinide sõja]] põhjuseid) ja et mistahes nende kahe osalusel läbi viidavaid sõjakäike pidid juhtima Rooma kindralid. See liit aitas tõrjuda tagasi [[Apenniinid]]es elanud rändhõimude (''[[aequi]]'' ja ''[[volsci]]'') rünnakuid ja sel viisil hoiti armeede segunemisega ära nende hõimude sissetung Latinumi.<ref name=Stearns/> Jätkuvalt ei ole selge, kas latiinid võtsid Rooma liitu vastu lihtsalt kui ühe liidu liikme või allkirjastati Rooma riigi ja Latiinide liidu vaheline leping kui kahe võrdse osapoole vaheline leping. ==Sõjad Roomaga== 14. rida: [[Rooma riik#Kuningate ajajärk\|Rooma kuningriigi]] ajajärgul ja Rooma vabariigi perioodi alguses ja keskpaigas leidis roomlaste ja latiinide vahel aset hulk konflikte. Need konfliktid tõid kaasa hulga sõdu, millest paljud peeti küll Rooma ja üksikute Latiinide liidu linnade vahel, kuid aeg-ajalt võitles Rooma ka kogu liidu vastu. Rooma kasvav võim viis selleni, et Rooma hakkas liidus järk-järgult domineerima. Algse lepingu uuendamine aastal [[358 eKr]] määras ametlikult kindlaks Rooma juhtrolli ja päästis lõpuks valla Latiinide sõja (341–338 eKr).<ref name=Stearns/> ~~Peale~~Pärast Rooma võitu saadeti liit laiali. ~~Peale~~Pärast Latiinide liidu lõppu aastal 338 eKr nimetas Rooma liitu kuulunud linnad [[munitsiipium]]ideks (''municipia'') ja rajas neisse [[Rooma koloonia\|kolooniad]] (''coloniae''). See tähendas, et linnu valitses ~~nüüd~~sestpeale Rooma (või Rooma vabariik) ja seal elanud inimesi peeti edaspidi Rooma kolonistideks.<ref name=Nelson/> ==Viited==

Latiinide liit: erinevus redaktsioonide vahel