Francisco Franco: erinevus redaktsioonide vahel

[[1936]]. aasta juulis puhkes Hispaania Vabariigis sõjaväelaste ülestõus, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse [[Rahvarinne (Hispaania)|Rahvarindesse]] koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste jõudude eesotsas oli kindral Franco. Ta võttis koha üle pärast seda, kui vandenõulaste eelmine juht [[José Sanjurjo]] oli lennuõnnetuses hukkunud. Mäss kasvas üle kodusõjaks, millesse sekkusid võõrriigid. Vabariiklasi asus toetama [[Nõukogude Liit]], mis lootis kommunistide mõjuvõimu kasvule Hispaania valitsuses. [[Saksamaa]], [[Itaalia]] ningja [[Portugal]] tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust, kasutades Hispaania kodusõda ühtlasi ära oma uute relvade katsetamiseks. [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja teised lääneriigid kuulutasid end aga täielikult neutraalseks. See tuli kasuks Francole, sest tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult. Kodusõda lōppes [[1939]]. aasta märtsis vabariigi langemisega.

PealePärast Hispaania kodusõja lõppu kehtestati riigis Franco [[diktatuur]]. Diktaator võttis võimu üle Rahvuslikult Valitsuselt ning sai Hispaania riigipeaks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]] Franco ei sekkunud, kuigi [[Hitler]] seda temalt ootas. Ta lasi vaid moodustada vabatahtlikest koosneva Sinise Diviisi, mis sõdis koos Saksa vägedega idarindel.

Franco oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui [[fašism]]i pooldaja. Tema režiimi on nimetatud klerikaalseks ehk kirikumeelseks autoritarismiks. Franco oli kommunismi vastanekommunismivastane, mistõttu [[1940]]. aasta märtsis kehtestas seaduse, mis keelas ära [[kommunistlik partei|Kommunistliku Partei]] ja [[vabamüürlus|vabamüürluse]].

Üleminek Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele monarhiale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste jmtja muude taoliste meeleavaldustega. Franco lasi laguneda [[Hispaania koloniaalimpeerium]]il.

Seitsmekümnendate1970. aastate keskel oli [[Euskadi ta Askatasuna]] (ETA) Franco-Hispaanias innukas demokraatia ja vabaduse eest võitleja, sest Franco keelas [[baski keel]]e ja piinas baski haritlasi.