Kukruse mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel 1813–1841 oli mõisaomanik [[Friedrich von Toll]] (maetud Kukrusele), 1841–1876 [[Robert von Toll]] (maetud Kukrusele). Robert von Tolli ajal hakati Kukruse mõisas 1870. aastatel, esimesena [[Eesti põlevkivitööstus|kaevandama ja kasutama]] [[põlevkivi]], Kukruse mõisa viinavabrik töötas põlevkiviküttel. Kukruse mõisa järgi on omasaanud nime saanudnimetuse [[kukersiit]] (põlevkivi), ehitusmaterjalid [[kukermiit]] (sideaine), [[kukersool]] (kattelakk) ja [[kukerbetoon]] ehk kukeroon ([[põlevkivituhkbetoon]]).<ref>[[Heldur Sander]], [[Alar Läänelaid]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2066_2042.html Kukruse mõis ja park], [[Eesti Loodus]], 2007/9</ref>

Kukruse mõisa peahoone ees oli avar vabakujuline park, mis isoleeris selle majandushoonete rühmast ja pargis oli laiaulatuslik tiigisüsteem

[]mitmete saartega. Peahoone ees oli avar poolringikujuline esiväljak, kust algas mitmekordne võimas lehisallee 0,7 km kaugusel asuva perekonna matmispaigani, kus oli väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel. Kukruse park oli 1860. aastatel taimestiku poolest üks liigirikkamaid ja haruldasemaid. Vähetuntud puudest ja põõsastest olid [[virgiinia kadakas]], [[Douglasi enelas]], [[harilik humalapuu]], [[Paberikask|paberi-]] ja [[paplilehine kask]], [[harilik kuldvihm]], [[alpi kuslapuu|alpi]] ja [[pürenee kuslapuu]], [[roheline lepp]], [[pikaoksane luudpõõsas|pikaoksane]] ja [[karedakarvane luudpõõsas]], [[ameerika saar|ameerika]] ja [[ümaralehine saar]], [[sulgjas stafülea]], [[gruusia vaher|gruusia]], [[itaalia vaher|itaalia]] ja [[punane vaher]]. Rohkesti kasvas [[Viirpuu|viirpuid]]: Douglasi, elliptiline, kollane, must, ploomilehine, sulglõhine, täpiline, Tournefort'iTourneforti, viltjas ja ümaralehine viirpuu ning reinvars- ja ida-viirpuu.<ref>[[Heldur Sander]], [[Alar Läänelaid]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2066_2042.html Kukruse mõis ja park], [[Eesti Loodus]], 2007/9</ref>