Savikilt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 26 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q751300 (translate me)
PResümee puudub
 
1. rida:
[[Pilt:Graptoliitargilliit Pakri.jpg|thumb|Savikilda ([[graptoliitargilliit]]) tükid [[Pakri pank|Pakri panga]] ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on [[lubjakivi]][[veerisedveeris]]).]]
 
'''Savikilt''' on [[muda]] ja [[savi]] [[diagenees]]il tekkinud [[settekivim]].
5. rida:
Savikilt koosneb valdavalt [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatseist]] [[Purdsete|purdsetteist]]. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda ([[aleuriit]] ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka [[Kildalisus|kildalise]] [[Tekstuur (petroloogia)|tekstuuri]] olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta [[mudakivim]]eist.
 
Koostismineraalidest domineerivad [[savimineraal]]id, [[kvarts]] ning [[päevakivi]]d. Lisaks võib savikilt sisaldada ka [[Karbonaatsed mineraalid|karbonaatseid]] [[mineraal]]e ([[kaltsiit]], [[dolomiit]], [[sideriit]]), [[Sulfiidsed mineraalid|sulfiide]] ([[püriit]], [[markasiit]]), [[RaudRaudoksiidid|rauaoksiideraudoksiide]] ([[hematiit]], [[götiit]]) ning [[kerogeen]]i.
 
Savikildad on väga tähtsad [[kivim]]id, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega [[settekeskkond]]ades. Savi ja aleuriit [[Settimine|settivad]] väheliikuva [[Vesi|veega]] [[veekogu]]des. Näiteks [[Meri|meredes]], mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks [[Veelained|lainetuse]] mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka [[Järvesete|järve-]] või [[Jõesete|jõesetteist]]. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos [[liivakivi]] või [[lubjakivi]]ga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.
 
Savikilt ja [[kilt]] on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga [[moondekivim]]. Esimene on tihti teisele [[Lähtekivim (petroloogia)|lähtekivimiks]] ehk teisitiöeldunateisisõnu on kilt savikilda [[Moone (geoloogia)|moondumise]] tulem. Põhiline rusikareegel, mille alusel on lihtne savikilta kildast eristada, on [[läige]]. Savikilt on matt, kilt aga enamasti läikivama pinnaga. See tuleneb peamiselt savimineraalide moondumisest [[vilk]]udeks.
 
[[Argilliit]] on kivim, mida peetakse, sõltuvalt koolkonnast, kas savikilda sünonüümiks või savikildast pisut enam tihenenud mudakivimiks.
 
Ka [[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] [[graptoliitargilliit]] kuulub savikiltade hulka.