Umbrohi: erinevus redaktsioonide vahel

'''UmbrohiUmbrohuks''' onliigitatakse [[taim]], mis kasvab [[haritud maa]]l lisaks külvatud või istutatud taimedele. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu.

See, et mõned liigid on umbrohtudeks sagedamini umbrohi kui teised, on seotud nende liikide parema sobivusega kasvuks haritud maa spetsiifilistes tingimustes.

Umbrohtude hulgas on nii [[pärismaine elustik|pärismaiseid]] kui ka [[võõrliik]]e. Vanade umbrohtude seas on mitmeid [[arheofüüt]]e. Paljudele laialt levinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste [[taimestik]]uga.

Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks ([[maaharimine]] on kestnud selleks liialtliiga lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks.

Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonna liike –: [[põldrõigas]], [[põldsinep]], [[kapsasrohi]], [[harilik hiirekõrv]], [[põld-litterhein]], [[harilik tõlkjas]] jt.