Redaktsioon: 9. märts 2021, kell 09:08 redigeeri Ekiir (arutelu \| kaastöö) 475 muudatust →‎Ühepoolne teenus Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2022, kell 19:08 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: ==Välimus== Telefonide muutumine ajas on suur. Varasemad satelliittelefonid olid nii suuruselt kui ka kaalult võrreldavad telefonidega, mis ilmusid 1980ndate ja 1990ndate vahel ning üldjuhul eristas satelliit-telefoni see, et neil oli pikk sisse käiv antenn. Tänapäeva satelliittelefonid on sarnased telefonidega, mida kasutame igapäevaselt. Nad sarnanevad tänapäeva telefonidega nii suuruselt kui ka kaalult. Uute satelliittelefonide prototüüpidel pole erinevust nutitelefonidega, vaid näevad välja nagu tavalised nutitelefonid. Olenevalt telefoni ehitusest, on võimalik satelliittelefoni kasutada üle kogu [[maakera]]. Satelliittelefonid on kujunenud populaarseks valikuks ekspeditsioonidel, mis paiknevad kohtades, kus puudub levi ning neid saab kasutada eriolukorras, kui telefonimastid ei ole töökorras või on ülekoormatud. Satelliittelefone kasutavad sõjaväelased, meremehed ja isegi reporterid ning ajakirjanikud, et suhelda ja anda ülevaadet ~~erinevatest~~ sündmustest. Laevadele on paigaldatud keerlevad ~~mikrolaine-antennidega~~mikrolaineantennidega mastid, mis jälitavad automaatselt satelliite. Väiksemad seadmed kasutavad [[VolP]] kahepoolse satelliitsüsteemi asemel näiteks [[BGAN]] või [[VSAT]] süsteeme, mis on odavamad ning jõukohasemad ka väiksemate laevade ja jahtide jaoks. ==Satelliittelefonide võrk== 16. rida: Levila ulatub üldjuhul 70 kraadi põhja poole ja 70 kraadi lõuna poole ekvaatorist. ~~Miinused,~~Geostatsionaarsete ~~mis~~satelliitide ~~geostatsionaarsetel satelliitidel~~miinus on~~, on need~~, et ~~mõnedes~~mõnes ~~piirkondades~~piirkonnas on side satelliidi ja telefoni vahel häiritud erinevate objektide tõttu nagu näiteks järsud mäed ja metsad. Telefonikasutaja peab enne telefoni kasutamist leidma koha, kus telefon saaks satelliidiga ühendust. Küll aga ei pea nii tegema, kui kasutatakse LEO (madalal orbiidi olevad satelliidid) süsteemiga satelliittelefoni, sest kui satelliidi ja telefoni vahel on takistus, tuleb oodata mõne minuti ning siis signaal taastub. Arvestama peab sellega, et madalal orbiidil oleva satelliidi kõne võib katkeda, kui satelliit kaob nähtavusest. ===Madalal orbiidil olevad satelliidid=== 37. rida: Tehes kõnesid erinevate satelliittelefonide võrgustike vahel, on kõne hind kallis, hinnad võivad ulatuda kuni 15USD minuti kohta. Kõned satelliittelefonilt lauatelefonile maksavad ligikaudu 0,80USD kuni 1,50USD minuti kohta. Paljudel satelliittelefonidel on võrgustikud ette makstud, mis ~~tähedab~~tähendab seda, et ostetud on nii-öelda kõneaega, mille hind võib varieeruda 100USDst kuni 5000USDni. ==Turvalisuse ohud== Kõik tänapäeva moodsad satelliittelefonid kasutavad krüpteeritud hääle liiklust, mis tähendab seda, et kõnesid pole võimalik pealt kuulata. 2012. aastal lõi tiim teadlasi [https://whatis.techtarget.com/definition/algorithm algoritmi], mis keskendus krüpteerimisele. Üks selline algoritm, mida kasutatakse ka [[GMR]]-1 telefonides on variant [[A5/2]] algoritmist, mis on haavatav ainult ~~küber-sõnumite~~kübersõnumite rünnakule. Küll aga tuleb tõdeda seda, et satelliittelefonid ei ole mõeldud neile, kes soovivad teha turvalisi kõnesid, mida pole võimalik pealt kuulata. ==Ühepoolne teenus==

Satelliittelefon: erinevus redaktsioonide vahel