'''Pilaitė''' ([[poola keel]]es ''Zameczek'') on [[Vilnius]]e linnaosa, mis asub linna lääneosas [[Pilaitė vald|Pilaitė valla]] territooriumil. Pilaitė piirneb lõunas [[Upytė (Vilnius)|Upytėga]] ja [[Gudeliai (Vilnius)|Gudeliaiga]], edelas [[Salotė]]ga, läänes [[Varnė]]ga, põhjas [[Smalinė]]ga, ning idas aga [[Viršuliškės]]ega.
Pilaitės asub muinsuskaitse all olev Pilaitė linnamägi. Tegemist on 6-136–13 meetri kõrguse kõrgendikuga, mille pikkus 60 ja laius 45 meetrit. Arvatakse, et tegemist on ristisõdijate kroonikates mainitud linnusega ''Wissenwalden'', mis läks [[XVI sajand]]il Viršilade suguvõsa valdusessevaldusse. Need rajasid sinna kivist linnuse. Seda oletust kinnitab ka linnuse territooriumil olev 5x5 meetri suurune lohk, kus on avastatud 1,7-27–2 meetri paksuse ja ligi meetri kõrguse müüri jäänused. Need on jäljed seal asunud tornist. Uuringud on leidnud ka ülejäänud linnuse ja selle tornide müüride asupaigad. Arheoloogilised väljakaevamised ei ole leidnud aga linnamäelt kivilinnusele eelneva kultuurikihi jäänuseid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kultūros vertybių registras |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/D808117C-C888-4F5D-9314-A19664BE8A29/true |vaadatud=2021-06-29 }}</ref> Linnaosa on tõenäoliselt just selle linnuse järgi (leedu ''pilis'') nime saanud. Tõenäoliselt põletasid sealse linnuse maha aastal 1655. aastal Vilniuse alla ilmunud veneVene väed.
Hiljem kuulus ala [[jesuiidid|jesuiitidele]], kes rajasid sinna aastal 1782 ka kiriku, mis aga Napoleoni sõjakäigu ajal maha põles. Kui jesuiitide ordu aastal 1820 keelustati, rajati sinna [[Pilaitė mõis]].
Linnaosa on kujunenud samanimelise [[küla]] aladele, mis liideti Vilniusega aastal 1996.<ref>[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/pilaites-seniunija/ Vilnijos Vartai]</ref> Korterelamute rajamine mõisast läände jäävale alale algas aga juba aastal 1989.
Haridust annavad [[progümnaasium]] ja [[gümnaasium]]. Seal asuvad aastal 2001 valminud katoliku kabel ja Usu Sõna koguduse kirik. Katoliku kirikukirikut ehitustöödhakati algasid aastalehitama 2020. aastal, kuigi piirkond eraldati omaette [[kihelkond|kihelkonnaks]] juba aastal 1999. aastal.
