Redaktsioon: 27. august 2022, kell 21:56 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 945 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. detsember 2022, kell 18:16 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Saka mõis1.JPG\|pisi\|Saksa mõisa ~~peahoone~~[[härrastemaja]]]] '''Saka mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sackhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Lüganuse kihelkond\|Lüganuse kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval asub endine mõisasüda Ida-Virumaal [[Toila vald\|Toila vallas]] [[Saka]] külas. 12. rida: Pärast Wrangelle kuulus mõis paar aastat [[Toll (aadlisuguvõsa)\|Tollidele]] ning seejärel [[Löwis of Menar]]'idele. Löwis of Menar'id valdasid mõisa esimesed viisteist aastat [[pandimõis]]ana ja alates [[10. märts]]ist [[1827]] pärusvaldusena. Esimeseks omanikuks ning ühtlasi Löwis of Menaride Eestimaa liinide rajajaks sai Peter Fromhold von Löwis of Menar, kes võeti samast aastast ka [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]. Pärast [[Peter Fromhold von Löwis of Menar]]i surma Sakal kaks aastat pärast mõisa omandamist oli mõis kümmekond aastat pärijate ühisvalduses kuni see liikus [[Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar]]i (1813–1888) kätte. Saka [[pandimõis]] kinnistati tema nimele 30. aprillil 1839, pärusomanik sai temast 5. märtsil 1843. Pikaajaline Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud ja aastail 1862–1864 püstitatud Saka ~~mõisahoone~~mõisa [[härrastemaja]] ehitaja. Pärast Oscar Gustav Woldemari kuulus Saka mõis koos [[Maidla mõis (Lüganuse)\|Maidla]], [[Aidu mõis\|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]aga tema pojale [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]]ile kuni mõisa võõrandamiseni 25. oktoobril 1919 mõisate riigistamisel Eesti Vabariigi poolt. Riigistamisest jäi puutumata ainult ~~mõisasõda~~mõisasüda, mida pidas viimase Löwis of Menaride esindajana [[Hermann Löwis of Menar]], kelle kätte jäi ~~peahoone~~härrastemaja kuni 1939. aasta [[umsiedlung\|ümberasumiseni]]. == ~~Mõisahoone~~Mõisa härrastemaja == Mõisa ~~peahoone~~härrastemaja, mis asub suure pargi serval, ehitati aastatel 1862–1864 [[uusrenessanss]]-stiilis. Lamedate katustega hoonele on iseloomulik kitsaste kõrgete akendega kesktorn. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] järel paiknes hoones algul pioneerilaager, siis aga [[NSV Liidu piirivalve]] Rakvere piirivalvesalga 3. kordon (vaata ''[[NSV Liidu piirivalve Eestis]]''). <gallery> Pilt:Saka mõis4.JPG\|Vaade ~~mõisale~~mõisa härrastemajale põhjasuunast Pilt:Saka mõis5.JPG\|Vaade ~~mõisale~~mõisa härrastemajale läänesuunast Pilt:Saka mõis6.JPG\|Vaade ~~mõisale~~mõisa härrastemajale idasuunast </gallery> == Baltisakslaste ümberasumise mälestusmärk == [[File:Saka mõisas baltisakslaste ümberasumise mälestusmärk 2020.jpg\|pisi\|Baltisakslaste ümberasumise mälestusmärk Saka mõisa alal]] Saka mõisas on [[Baltisakslased\|baltisakslaste]] [[Umsiedlung\|lahkumisele]] pühendatud mälestusmärk.<ref>Janika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke537_Kaasik.htm Tõnis Kaasik – baltisakslaste traagika jäi teiste ajaloosündmuste varju], Kultuur ja Elu 3/2019</ref> == Viited == {{viited}}

Saka mõis: erinevus redaktsioonide vahel