Nihilism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
PResümee puudub
 
8. rida:
Eetikas ja moraalis tähendab nihilism autoriteedi, [[moraal]]i ja sotsiaalsete tavade eitamist või koguni nende vastu võitlemist. Nihilistide meelest peaks moraal põhinema mitte kultuurilistele, vaid individuaalsetele alusele.
 
[[Filosoofia]]s käsitleson nihilismi esmakordseltesimesena käsitlenud [[Friedrich Nietzsche]], kes kuulutas välja "väärtuste", s.o [[kultuur]]i, [[moraal]]i ja [[positiivne õigus|õigus]]e ümberhindamise. Nietzsche pidas [[kristlus|kristlikke]] väärtusi nihilistlikeks ja nimetas kristlust nihilistlikuks religiooniks, sest selle meelest on maapealne elu mõttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist [[võimutahe|võimutahte]] ja [[sama igavene taastulek|sama igavese taastuleku]] mõtlemises, mida aga suudab mõtelda ja kanda ainult [[üliinimene]].
 
[[Oswald Spengler]] pidas nihilismi langusühiskonna maailmavaateks. [[Martin Heidegger]]i [[eksistentsialism]]is oli nihilismi olemuseks [[metafüüsika]]; [[Albert Camus]]'l iseloomustas nihilism [[absurdne|absurdset]] [[olemine|eksistents]]i. [[19. sajand]]i lõpu ja [[20. sajand]]i alguse filosoofias väljendas nihilism kodanliku [[ühiskond|ühiskonna]] [[kriis]]i, selle [[võõrandumine|võõrandunud]] teadvust.