Punase Risti embleem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
11. rida:
 
Eestis reguleerib sümboolika kasutamist [https://www.riigiteataja.ee/akt/13093545 Punase risti nimetuse ja embleemi seadus].
 
==Punane Rist==
Punane rist valgel taustal oli 1864. aasta [[Genfi konventsioon]]is välja kuulutatud algne kaitse sümbol, selle kujundus pärineb algselt Šveitsi kirurgi dr. [[Louis Appia]]lt ja Šveitsi kindral [[Henri Dufour]]ilt, Punase Risti rahvusvahelise komitee asutajaliikmetelt.
 
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) andmetel on embleem algselt loodud [[Šveitsi lipp|Šveitsi lipu]] värvide ümberpööramisega, mis on ametlikult kirjas 1906. aasta konventsiooni redaktsioonis.
 
190 riiklikust seltsist, mida Rahvusvaheline Punase Risti Komitee on praegu tunnustanud, kasutavad 154 oma ametliku organisatsiooni embleemina punast risti.
 
==Punane Poolkuu==
[[Vene-Türgi sõda|Vene-Türgi sõja]] ajal (1876-1878) kasutas [[Osmanite impeerium]] Punase Risti asemel Punast Poolkuud, arvates, et rist ärritaks moslemitest sõdureid. Kokkuleppel Rahvusvaheline Punase Risti Komiteega 1877. aastal kohustus Venemaa täielikult austama kõigi Punase Poolkuu sümbolit kandvate isikute ja rajatiste pühadust, millele järgnes Osmanite valitsuse samasugune kokkulepe austada Punast Risti. Punast poolkuud tunnustati ametlikult 1929. aastal, kui Genfi konventsiooni uuendati. Pärast Ottomani impeeriumi kokkuvarisemist kasutasid Punast poolkuud esimesena Türgi ning Egiptus. Alates selle ametlikust tunnustamisest kuni tänapäevani võtsid Punase Poolkuu kasutusele peaaegu kõigi enamus moslemi elanikkonnaga riigid, välja arvatud Indoneesia.
 
Punase Poolkuud kasutab 33 tunnustatud ühingut 190-st.
 
== Välislingid ==