Oota sa!: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
"Nu, pogodi" pilootosa jõudis eetrisse 6. mail 1969 lastesaate "Lõbus karussell" ("Весёлая карусель") avaosa neljanda sketšina, kus Hunt ja Jänes olid joonistatud paljugi algelisemalt. Veel sama aasta 14. juunil jõudis "Nu pogodi" eetrisse iseseisva sarjana, ja sai kiiresti populaarseks Nõukogude Liidus, aga ka teistes idabloki maades.
 
Kokku toodeti "Nu pogodid" aastatel 1969–1986 16 ligi kümneminutist jagu. Septembris 1973. aastal, pärast 78. jagu, tootmine ajutiselt peatus, kui stsenarist Feliks Kandel soovis koos perega emigreeruda [[Iisrael|Iisraeli]], kuid võimud ei andnud neile luba ja seda peeti riigireetmiseks. SiiskiLõpuks toomineanti jätkusKandelile väljasõiduluba 1977. aastal. 5. oktoobril 1973 anti aga Hundi häälnäitleja Anatoli Papanovile [[NSV Liidu rahvakunstnik|NSV Liidu rahvakunstniku]] autasu. Tseremoonial küsinud toonane [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium|NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi]] esimees [[Nikolai Podgornõi]] Papanovilt "Nu pogodi" kohta, kuidkui Papanov talle Kandelist rääkis, öelnud Podgornõi vastu, et talle ja tema lastele, ning ka tema seltsimeestele meeldis Nu Pogodi, mispeale tootmine jätkus ilma Kandelita.<ref>{{Netiviide|autor=Smetanskaja, kunaOlga|url=https://fakty.ua/ru/208925-aleksandr-kurlyandskij-magomaev-uznav-chto-kotenochkin-vklyuchil-ego-pesnyu-v-nu-pogodi-vystavil-emu-butylku-konyaka|pealkiri=Александр Курляндский: "NuЗа то, что его песню включили в pogodil"Ну, oliпогоди!", austajaidМагомаев kaвыставил kommunistlikuКотеночкину parteiбутылку ladvikusконьяка"|aeg=21. november 2015|keel=ru}}</ref> Tootmine peatus uuesti pärast Anatoli Papanovi surma 1987. aastal.
 
Kui aga selgus, et Papanovi häälmaterjali oli Sojuzmultfilmil piisavalt arhiveeritud, kasutati neid 1993. aastal kahe jao tootmiseks, mis said aga negatiivse hinnangu.