Krimml: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
 
26. rida:
Kui arheoloogilised leiud märgivad piirkonna asustamist varasel [[Pronksiaeg|pronksiajal]] ja ka [[Hallstatti kultuur]]is 8.–6. sajandil eKr, oli tänapäeva ''Pinzgau'' u 200. aastast eKr osa [[Keldid|keltide]] [[Noricum]]i kuningriigist. 15. aastast eKr [[Rooma riik]]i liidendatuna kulges [[Rooma teed|Rooma tee]] piki Krimmler Ache oja kuni Alpide peaahelikuni. Pärast Rooma riigi langust 5. sajandil [[Saksastumine|saksastati]] ala suuresti [[Baierlased|Baieri]] asunike poolt.
 
Esialgu keskaegse [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] osana on ''Chrvmbel'' mõisa esmakordselt mainitudesmamainitud 1228. aasta dokumendis, kui [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburg peapiiskopid]] ostsid ülemise ''Pinzgau'' piirkonna. Kihelkonnakirikut on mainitud 1244. aastal. Sel ajal oli Krimml strateegiliselt oluline peatusena marsruudil, mis ühendas Salzburgi Ahrntali ja [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvkonnaga]].
 
Nagu paljudel Salzburgi maadel, kus [[reformatsioon]] oli levinud, rakendati Krimmli piirkonna talupoegadele [[vastureformatsioon]]i meetmeid, mille kehtestasid [[Vürstlik piiskop|vürstlikud peapiiskopid]], ja mitmed protestantlikud perekonnad [[Salzburgi protestandid|saadeti välja]]. Pärast peapiiskopkonna [[Saksamaa mediatisatsioon|sekulariseerimist]] läks see 1815. aastal lõpuks [[Austria keisririik|Austria keisririigile]]. 19. sajandi lõpust alates sai alpiturism järk-järgult oluliseks majandusteguriks.