Kare vesi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2 |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=november}}
[[Fail:Hard_Water_Calcification.jpg|pisi| Kareda vee tõttu [[Kraan|lubjastunud]] [[Vann|vannisegisti]] [[Arizona]]s]]
'''Kare vesi''' (ka '''kalk vesi''') on
Kare vesi tekib siis, kui vesi imbub läbi [[lubjakivi]], [[Kriit|kriidi]] või [[Kips|kipsi]] [[Vesinikkarbonaadid|ladestiste]].<ref>[http://wellowner.org/water-quality/ground-water-quality-basics/ Hard water] National Groundwater Association (vaadatud 28. juunil 2019)</ref> Sellepärast sisaldab selline vesi suhteliselt palju [[kaltsium|Ca<sup>2+</sup>]], [[Magneesium|Mg<sup>2+</sup>]], [[Naatrium|Na<sup>+</sup>]], [[Kaalium|K<sup>+</sup>]], [[Süsihape|HCO<sub>3</sub>]]<sup>-</sup>, [[Väävelhape|SO<sub>4</sub><sup>2</sup>]]<sup>-</sup> ja [[Vesinikkloriidhape|Cl<sup>-</sup>]] [[katioon|ioon]]e. Enamasti pärineb vees olev kaltsium [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]] (CaCO<sub>3</sub>) ja [[kaltsiumsulfaat|kaltsiumsulfaadist]] (CaSO<sub>4</sub>), magneesium aga enamasti CaMg(CO<sub>3</sub>)<sub>2</sub>-st.
17. rida:
=== Püsiv veekaredus ===
Vee püsiva kareduse määrab mitmevalentsete [[Ioon|katioonide]] [[kontsentratsioon]] vees. Tavaliselt on nende katioonide laeng 2+, nagu näiteks on Ca <sup>2+</sup> ja Mg<sup>2+</sup> puhul. Need ioonid jõuavad veevarustusse, [[Leostumine|leostudes]] [[Põhjaveekiht|põhjaveekihis]] olevatest mineraalidest. Levinud [[Kaltsium|kaltsiumi]]<nowiki/>t sisaldavad mineraalid on [[kaltsiit]] ja [[kips]]. Levinuim [[Magneesium|magneesiumit sisaldav mineraal]] on [[dolomiit]] (mis sisaldab ka kaltsiumit). [[Vihm|Vihmavesi]] ja [[Destilleerimine|destilleeritud]] vesi on pehmed veed, kuna nad sisaldavad vähe [[Ioon|ioone]].<ref name="Ullmann" />
Järgmine [[Keemiline tasakaal|tasakaalureaktsioon]] kirjeldab [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadi]] ja kaltsiumvesinikkarbonaadi [[Solvatatsioon|lahustumist]] ja moodustumist:
25. rida:
See reaktsioon võib kulgeda mõlemas suunas. Lahustunud süsihappegaasi sisaldav vihmavesi võib reageerida kaltsiumkarbonaadiga ja viia kaltsiumi ioonid lahusesse. Kaltsiumkarbonaat võib uuesti ladestuda kaltsiidina, moodustades mõnikord [[Stalaktiit|stalaktiite]] ja [[Stalagmiit|stalagmiite]], süsinikdioksiidi lendudes atmosfääri.
Vee püsivat karedust põhjustavad ioonid saab eemaldada [[
▲Vee püsivat karedust põhjustavad ioonid saab eemaldada [[veepehmendaja]], [[Ioonreaktsioon|ioonivahetuskolonni]] või [[Pöördosmoos|pöördosmoosi]] abil.
=== Karbonaatne karedus ===
37. rida ⟶ 36. rida:
Vee karedust võib seega ka defineerida kui seebi tarbimise võimet või kui seebi sadestumisvõimet, mis ei lase seebiveel vahutada. Sünteetilised [[detergendid]] kareda veega sellist soga ei moodusta.
[[Fail:Eifelwasserleitung05.jpg|paremal|pisi|210x210px| Osa iidsest Rooma Eifeli akveduktist Saksamaal. Pärast umbes 180-aastast kasutust
Kuna pehmes vees on kaltsiumi ja magneesiumi ioone vähe, siis ei teki seebiga pesemisel nii palju kaltsiumi ja magneesiumi stearaate, mis võiksid halvendada seebi pesemisomadusi. Samuti ei teki pehme vee puhul kaltsiumi- ja magneesiumiühendite ladestumist veekütteseadmetes ja -torudes.
Kare vesi seevastu moodustab sadestusi, mis ummistavad torustikke. Need ladestused, mida nimetatakse "[[Katlakivi|katlakiviks]]", koosnevad peamiselt [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]] (CaCO<sub>3</sub>), [[Magneesiumhüdroksiid|magneesiumhüdroksiidist]] (Mg(OH)<sub>2</sub>) ja [[Kaltsiumsulfaat|kaltsiumsulfaadist]] (CaSO<sub>4</sub>).<ref name="Ullmann" /> Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid kipuvad ladestuma valkjate kihtidena torude ja [[Soojusvaheti|soojusvahetite]] sisepindadele. See [[sadenemine]] (lahustumatu tahke aine moodustumine) on peamiselt põhjustatud vesinikkarbonaadi ioonide termilisest lagunemisest, kuid see tekib ka juhtudel, kui karbonaadi ioon on saavutanud küllastuskontsentratsiooni.<ref>[http://dnr.wi.gov/regulations/labcert/documents/training/basics-genchem.pdf Wisconisin DNR – Carbonate chemistry]</ref> Sellest tulenev katlakivi kogunemine piirab vee voolu torudes. Kateldes takistavad need ladestused soojuse ülekandumist vette, vähendades kütte efektiivsust ja lastes katla metallist komponentidel üle kuumeneda. Surve all olevas süsteemis võib see ülekuumenemine põhjustada katla riknemise.<ref>{{Cite web|last=Stephen Lower|url=http://www.chem1.com/CQ/hardwater.html|title=Hard water and water softening|date=July 2007|access-date=2007-10-08}}</ref> Kaltsiumkarbonaadi ladestumisest põhjustatud kahjustused varieeruvad sõltuvalt selle sadestuse kristallilisest vormist, milleks võib olla näiteks [[kaltsiit]] või siis [[aragoniit]].<ref>{{Cite web|last=PP Coetzee|url=http://www.wrc.org.za/Knowledge%20Hub%20Documents/Water%20SA%20Journals/Manuscripts/1998/01/WaterSA_1998_01_jan98_p77.pdf|title=Scale reduction and scale modification effects induced by Zn|access-date=2010-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20160509172117/http://www.wrc.org.za/Knowledge%20Hub%20Documents/Water%20SA%20Journals/Manuscripts/1998/01/WaterSA_1998_01_jan98_p77.pdf|archive-date=2016-05-09|year=1998}}</ref>
49. rida ⟶ 48. rida:
[[Naatriumkarbonaat|Pesusooda]] ([[naatriumkarbonaat]], Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) on kergesti kättesaadav ja seda on pikka aega kasutatud koduses pesupesemises veepehmendajana koos tavalise seebi või pesuainega.
Vett, mida on [[Vee pehmendamine|pehmendatud]], võib nimetada ''pehmendatud veeks''. Sellistel juhtudel võib vesi sisaldada ka
=== Tervislikud kaalutlused ===
65. rida ⟶ 64. rida:
== Mõõtmine ==
Vee karedust saab määrata [[Instrumentaalanalüüs|instrumentaalanalüüsiga]]. Vee kogukaredus on Ca<sup>2+</sup> ja Mg<sup>2+</sup> [[Molaarne kontsentratsioon|molaarsete kontsentratsioonide]] summa mol/L või mmol/L ühikutes. Kuigi vee kareduse mõõtmisel arvestatakse tavaliselt ainult kaltsiumi ja magneesiumi (kaks kõige levinumat [[Valents (keemia)|kahevalentset]] metalli iooni) kogukontsentratsiooni, võib [[Raud|rauda]], [[Alumiinium|alumiiniumi]] ja [[Mangaan|mangaani]] samuti esineda mõnes kohas
Vee karedust ei väljendata mitte alati molaarse kontsentratsioonina, vaid väga erinevates traditsioonilistes ühikutes, nagu näiteks üldkaredus (dGH), Saksa kraadid (°dH), miljondikud (ppm, mg/L või Ameerika kraadid), [[Graan|graani]] [[Gallon|galloni]] kohta (gpg), Inglise kraadid (°e, e või °Clark) või Prantsuse kraadid (°fH, °f või °HF; väiketähte ''f'' kasutatakse selleks, et vältida segiajamist [[Fahrenheiti skaala|Fahrenheiti]] kraadidega). Allolev tabel näitab erinevate ühikute vahelisi teisendustegureid.
156. rida ⟶ 155. rida:
|Pehme
|0–60
|
|
|
|0–60
|-
|Mõõdukalt kare
|61–120
|0,
|3,
|3,
|61–120
|-
|Kare
|121–180
|1,
|6,
|7,
|121–180
|-
|Väga kare
189. rida ⟶ 188. rida:
|
|}
Merevett peetakse
==Vaata ka==
| |||