Alkoholism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alkoholism''' on [[haigus]], mille puhul tekib organismilinimesel sõltuvus [[etanool]]ist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet '''krooniline alkoholism''', kuid käibiva [[RHK-10]] järgi on õige termin '''alkoholisõltuvus'''.

Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi (F10.2) juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100 [http://www.sm.ee/est/HtmlPages/THstatistika20002002/$file/THstatistika2000%202002.pdf]. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab Eestis naiste haigestumise umbes 6–7 korda.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elanikualkoholi aastas indiviidi kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eestis joodi 2019. aastal iga elaniku kohta 8,7 liitrit puhast alkoholi. Arvestades alkoholikoguseid täiskasvanud elanike kohta (vähemalt 15-aastased), joodi Eestis 2019. aastal 10,4 liitrit alkoholi iga inimese kohta. <ref>https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/ulevaade-statistikast/</ref>

Alkoholismi iseloomustab pidev soov [[alkohol]]i tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) [[joomasööst]]udeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvakshalvenev), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni [[alkoholpsühhoos]]i ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumiteljuhtudel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Selgelt on leitud seos oksüdatiivse kahjustuse ja põletiku ning alkoholismiga seotud haiguste, nagu aju düsfunktsioon, luu- ja lihasehaigused, kopsude muutused, infektsioonide suurenenud raskusaste, alatoitumus ja kardiovaskulaarsete haiguste või vähi vahel.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4209532/</ref>

*OrganiteElundite hulgikahjustuse tõttu – [[maksapõletik]], südamepõletik, [[kõhunäärme põletik]], neerupõletik.

Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega. Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud [[illegaalne|illegaalse]] alkoholi ja [[surrogaat]]ide tarvitamine. SurrogaatitenaSurrogaatidena on leidnud tarvitamist mitmesugused [[:Kategooria:Kodukeemia|kodukeemia vahendid]] ([[odekolonn]]id, [[saapaviks]]id, orgaanilised [[lahusti]]d, [[insektitsiid]]id, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid), millega püütakse asendada legaalselt saada olevat alkoholi.

Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on isiksuse laguneminedegradeerumine alkoholismihaigel. [[Alkohoolik]]ud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks, areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidellõppetappides kujuneb välja [[dementsus]] ja organiteelundite hulgikahjustus.

* [[Mart Kivastik]]. [http://195.222.15.17/artikkel/5294 “Joomise kunst – jätkajad ja allaandjad.”] – Eesti Päevaleht 16. aprill 1996