Pierre Puget: erinevus redaktsioonide vahel

{{Infokast kunstnik

| nimi = Pierre Puget

| pildisuurus =

 

| täisnimi = Pierre Paul Puget

== Looming ==

Puget oli üks vähestest prantsuse skulptoritest, kes võttis üle Lorenzo Bernini võimuka ja emotsioone täis kujutluslaadi. Temast kujunes juhtiv naturalistliku stiili esindaja.<ref>Toman, Rolf; Borngässer Barbara; Bednorz Achim (2003). ''Baroque and Rococo''. Berlin: Feierabend Verlag OHG, lk 175.</ref> Teda peetakse Bernini ja Andreas Schlüteri vahel üheks oma aja suurimaks skulptoriks. Touloni raekoja portaal ja Heraklese kujud annavad tunnistust väga heast Michelangelo tundmisest ja üldisest looduse tunnetusest. Lisaks panustas ta ka ise omakorda kõrgabaroki edendamisse enda Genova skulptuuridega (Püha Sebastian ja Õnnistatud Alessandro Sauli).<ref name=":1">Hager, Werner (1980). Barock. Skulptur und Malerei. Baden-Baden: Holle Verlag, lk 67. </ref> Berninist eristas teda kalduvus, just eriti Genova paari puhul, eirata baroki kolmemõõtmelist liikuvust: kui Bernini Taaniel St. Maria de Popolos justkui kargab nišist välja, siis Puget Sebastian langeb tahapoole, jäädes niši piiresse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/p/puget/sculptur/1/07sebast.html|pealkiri=Puget, Pierre. St Sebastian.|väljaanne=World Gallery of Art|vaadatud=09.11.2022}}</ref>

Tema roomaliku stiili tõttu ei võetud ta töid Versailles’s pikka aega vastu: „Pierre Puget iseloom oli Versailles’s edukalt töötamiseks liiga individualistlik. Tema teosed olid küll piisavalt klassikalised, kuid liiga intensiivsed ja suurema osa õukondlaste jaoks võib-olla ka liialt itaalialikud.“<ref>Piper, David (2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak, lk 199.</ref> Alles 1683. aastal seati tema Krotoni Milon Versailles’ parki üles.<ref name=":1" />