Riiklik ida keelte ja kultuuride instituut: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2 |
||
30. rida:
Riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis on alates 1931. aastast tegutsenud soome-ugri keelte õppetool. Eesti keelt hakati õpetama õppetooli juhataja [[Aurélien Sauvageot|Aurélien Sauvageot’]] initsiatiivil 1935. aastal. Esimeseks eesti keele õpetajaks oli [[Aleksander Aspel]]. Ametlikult nimetati [[Aleksander Aspel]] eesti keele lektoriks 1938. aastal ja ta töötas sellel ametikohal kuni 1946. aastani, mil siirdus Ameerikasse. Pärast Aspeli lahkumist katkes eesti keele õpetamine Pariisis kolmeteistkümneks aastaks. 1959. aastal hakkas eesti keelt õpetama [[Vahur Linnuste]], kes töötas õppeülesande täitjana kuni oma pensionile minekuni 1989. aastal. Kahel järgmisel aastal tõmbus eesti keele õpetamine kokku üheks iganädalaseks teoreetilise grammatika tunniks, mida andis soome-ugri keelte professor [[Jean-Luc Moreau]]. 1991. aastal õnnestus tal kokku panna ulatuslikum õppekava ja tööle võtta uus õpetaja. Õpetajana tegutses kolm aastat tolleaegne Eesti asjur Pariisis [[Malle Talvet-Mustonen|Malle Talvet]]. Seejärel õpetasid eesti keelt Prantsusmaa riikliku stipendiumiga Pariisis viibinud eesti üliõpilased ([[Tiiu Grünthal|Tiiu Grünthal]], [[Tanel Lepsoo]], [[Ilmar Raag]], [[Marek Tamm]] jt). 1999. aastal asus vastloodud eesti ja soome keele ja kirjanduse dotsendi kohale [[Antoine Chalvin]]. 2011. aastal muudeti koht professori kohaks.<ref name=":1">[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/12.pdf Chalvin, Antoine; Jõemets, Viivian. Eesti keele õpetamine Prantsusmaal.] Oma Keel, 1/2016.</ref>
Alates 2003. aastast toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames.<ref>[https://web.archive.org/web/20211107140146/https://www.hm.ee/et/uudised/selgus-peterburi-riikliku-ulikooli-eesti-keele-lektor Selgus Peterburi Riikliku Ülikooli eesti keele lektor.] Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 21. juuni 2005.</ref> Esimese eesti keele lektorina asus Pariisis 2003. aastal tööle [[Malle Rüütli]]. Programmi koordineeris [[Eesti Instituut]], alates 2021. aastast haldab programmi [[Haridus- ja Noorteamet]].<ref name=":0">[https://www.harno.ee/eesti-keele-ja-kultuuri-akadeemiline-valisope#vlislikoolid-kus- Välisülikoolid, kus saab õppida eesti keelt. Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV).] Haridus- ja Noorteameti veebisait.</ref>
2007. aastal mindi üle Euroopa diplomite süsteemile. INALCO oma diplomite kõrvale loodi bakalaureuse- ja magistriõpe. INALCO on ainus ülikool maailmas, kus on võimalik prantsuse keele baasil eesti keelt õppida kõikidel akadeemilistel astmetel doktorikraadini välja (esimene doktorikraad eesti kirjanduse alal kaitsti 2013. aastal).<ref name=":1" />
| |||