Filippo Brunelleschi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Filippo Brunelleschi''' [brunell'eski] ([[1377]] [[Firenze]] – [[15. aprill]] [[1446]] Firenze) oli [[Itaalia]] [[renessanss|renessansi]] esimene suur Firenze [[arhitektuur|arhitekt]]. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes.▼
[[Pilt:Bunelleschi.jpg|pisi|vasakul|Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit]]
▲'''Filippo Brunelleschi''' [brunell'eski] ([[1377]] [[Firenze]] – [[15. aprill]] [[1446]] Firenze) oli [[Itaalia]] [[renessanss|renessansi]] esimene suur Firenze [[
Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli [[1401]]. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva [[Firenze baptisteerium]]i teise ustekomplekti kaunistamiseks [[1401]] jäi ta napilt alla [[Lorenzo Ghiberti]]le, kes valmistas kuulsate "[[Paradiisi väravad|Paradiisi väravate]]" [[pronks]][[reljeef (kunst)|reljeef]]id. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. [[Bargello muuseum]]is võib näha mõlema kunstniku võistlustööd – reljeefe [[Iisak]]i ohverdamise teemal. ▼
== Elu ja looming ==
Brunelleschi veetis tõenäoliselt järgmised kolm aastat oma sõbra [[Donatello]] juures [[Rooma]]s [[skulptuur]]i ja arhitektuuri õppides. Ta huvitus ka [[matemaatika]]st (ta oli [[Paolo dal Pozzo Toscanelli]] sõber) ja [[tehnika]]st ning antiikmälestiste uurimisest, kaldudes rohkem arhitektuuri kui kullassepakunsti poole. Ta katsetas esimeste seas [[perspektiiv]]i maalimisel ja leiutas [[hüdraulika|hüdraulilise]] mehhanismi ja keeruka [[kellavärk|kellavärgi]], mis kumbki pole säilinud. Brunelleschit mäletatakse eeskätt arhitektina, kes kehtestas uued klassikalised kaanonid (rahulikud rütmid, selge geomeetria ja sümmeetria) ning kasutas sageli kõige lihtsamaid materjale (hall ''pietra serena'' ja lubjatud krohv). ▼
▲Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli [[1401]]. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva [[Firenze baptisteerium]]i teise ustekomplekti kaunistamiseks [[1401]] jäi ta napilt alla [[Lorenzo Ghiberti]]le, kes valmistas kuulsate "[[Paradiisi väravad|Paradiisi väravate]]" [[pronks]][[reljeef (kunst)|reljeef]]id
▲Brunelleschi veetis tõenäoliselt järgmised kolm aastat oma sõbra [[Donatello]] juures [[Rooma]]s [[skulptuur]]i ja
Alates [[1409]]. aastast keskendus ta Firenze toomkiriku (firenzelased kutsuvad seda hellitavalt ''Duomo'' 'ks) ehitusele, eriti kuulsale kupli probleemile, mis pakkus talle tehnilist huvi. Tema projekt, mis nägi ette kupli ehitamise spiraalsete tellisekihtidena kahe lihtsa
Kuppel on sellepärast nii revolutsiooniline, et ta ei
Toomkiriku ehituse ajal projekteeris ja ehitas Brunelleschi Firenzes ''[[Capella de' Pazzi]]'' [[Santa Croce kirik (Firenze)|Santa Croce kirik]]u kloostris, mida alustati [[1429]], ja leidlaste varjupaiga (''Spedale degli Innocenti''; [[1421]]–[[1424]]); [[Andrea della Robbia]] klaasitud terrakotarondellidega. Samuti rekonstrueeris ta [[San Lorenzo kirik (Firenze)|San Lorenzo kirik]]u ([[1421]]–[[1440]]) ja projekteeris [[Santo Spirito kirik (Firenze)|Santo Spirito kirik]]u. Brunelleschi muutis Firenze arhitektuuri iseloomu ja vajutas linnale oma pitseri.
Brunelleschi ehitas veel [[Sagrestia Vecchia]], [[Cosimo de Medici]] kabeli San Lorenzo kiriku küljes Firenzes, [[Ponte a Mare]] [[Pisa]]s ja [[Palazzo di Parte Guelfa]] ([[1425]]) Firenzes ning lõpetamata jäi tal [[Rotonda degli Angeli]] ([[1434]]) Firenzes. Praegu
Kui Brunelleschi suri, maeti ta Firenze toomkirikusse nii
Tema elust ei ole palju teada
== Välislingid ==
| |||