Kihelkonnakool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
1. rida:
 
'''Kihelkonnakool''' ([[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luteri us]]u kihelkonna[[kogudus]]e kool, rahvapärase nimetusega '''[[Köster|köst]]rikool''', vene keeles ''церковно-приходская школа, приходская школа, приходская училище'') oli teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima [[vallakool]]i lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
[[Pilt:Kraavi kihelkonnakool 2014.jpg|pisi|[[Kraavi kihelkonnakool]]i hoone 2014. aastal]]
'''Kihelkonnakool''' ([[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luteri ususu]]u kihelkonna[[kogudus]]e kool, rahvapärase nimetusega '''[[Köster|köstköstri]]rikoolkool''', [[vene keeleskeel]]es ''церковно-приходская школа, приходская школа, приходскаяприходское училище'') oli teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima [[vallakool]]i lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
 
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti luteri usu kihelkonnakoolid [[algkool]]ideks.
 
==Kihelkonnakoolide asutamine==
Esimesed kihelkonnakoolid loodi Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa]] [[kindralkuberner]] [[George Browne]]'i 1765. aasta [[koolipatent|koolipatendi]] alusel, esimeseks kihelkonnakooliks oli [[Kanepi]]s aastatel 1804–1818 tegutsenud [[Kanepi Gümnaasium|Kanepi kihelkonnakool]].
 
[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa talurahvaseadused|talurahvaseaduse]] järgi pidi iga kiriku[[kihelkond]], kus oli vähemalt 2000 meeshinge, asutama kihelkonnakooli ja seda kogukondade poolt ülal pidama. [[Põhja-Eesti]]s hakkasid luteri usu kihelkonnakoolid levima 1870. aastatel, nende asutamine muudeti [[Eestimaa kubermang]]us kohustuslikuks [[1875]]. aastal.
20. rida:
 
==Õppeained==
{{kas|[[1819]]. aasta talurahvaseaduse}} järgi oli Liivimaa kihelkonnakoolides kohustuslik õpetada kirjutamist, rehkendamist, kirikulaulu ja katekismust. [[Eestimaa kubermang]]u [[Simuna kihelkonnakool]]is õpetati näiteks 1840. aastail "ristiusu õpetust piiblilooga, "maailma maade õpetust", [[õigekiri|õigekirja]], [[rehkendamine|rehkendamist]], oreli- ja viiulimängu ning laulmist".
 
[[1874]]. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Samu õppeaineid õpetati ka Eestimaa kihelkonnakoolides.
26. rida:
Kihelkonnakooli haridusega võis töötada [[vallakool]]iõpetajana, [[vallakirjutaja]] ja mõne muu [[vald|valla]]taseme ametnikuna.
 
Õppekeeleks kihelkonnakoolides oli üldiselt eesti keel, mõnel pool mindi järk-järgult üle saksa keelele. [[Venestamine|Venestamisreformidega]] aastail [[1887]]–[[1892]] muudeti õppetöö venekeelseks. 1908/091909. õppeaastal oliolid nt.näiteks [[Tarvastu kihelkonnakool]]is õppeained: [[katekismus]], piiblilugu, kirikulugu, vene keel, eesti keel, [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[Venemaa ajalugu|veneVene ajalugu]], [[geograafia]], looduselugu, joonistamine, ilukiri, laulmine, turnimine, käsitöö.
 
Alates [[1917]]. aasta sügisest toimus õppetöö eesti keeles.<ref name="Liim, A 1917"/>