Vikipeedia

II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 16. veebruar 2005, kell 12:53

II kaitsekategooria taimeliigid

II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

  1. müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;
  2. pruun raunjalg Asplenium trichomanes;
  3. vitsosi Equisetum x moorei;
  4. alssosi Equisetum scirpoides;
  5. koldjas selaginell Selaginella selaginoides.


II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae)

on harilik jugapuu (Taxus baccata).


II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

  1. püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;
  2. roomav akakapsas Ajuga reptans;
  3. väike konnarohi Alisma gramineum;
  4. nurmlauk Allium vineale;
  5. Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
  6. püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis;
  7. salutakjas Arctium nemorosum;
  8. palu-liivkann Arenaria procera;
  9. meripuju Artemisia maritima;
  10. oja-haneputk Berula erecta;
  11. kiirjas ruse Bidens radiata;
  12. kummeli-võtmehein Botrychium multifidum;
  13. varju-püsikluste Bromus benekenii;
  14. peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum;
  15. turvastarn Carex heleonastes;
  16. sagristarn Carex irrigua;
  17. randtarn Carex extensa;
  18. klibutarn Carex glareosa;
  19. gallia tarn Carex ligerica;
  20. põhjatarn Carex mackenziei;
  21. jalgtarn Carex rhizina;
  22. nokktarn Carex rhyncophysa;
  23. õrn tarn Carex disperma;
  24. valge tolmpea Cephalanthera longifolia;
  25. punane tolmpea Cephalanthera rubra;
  26. madal kadakkaer Cerastium pumilum;
  27. sile kardhein Ceratophyllum submersum;
  28. uimastav varesputk Chaerophyllum temulum;
  29. laialehine nestik Cinna latifolia;
  30. pori-nõiakold Circaea lutetiana;
  31. taani merisalat Cochlearia danica;
  32. kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida;
  33. vahelmine lõokannus Corydalis intermedia;
  34. kevad-ristmadar Cruciata glabra;
  35. pruun lõikhein Cyperus fuscus;
  36. kaunis kuldking Cypripedium calceolus;
  37. täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta;
  38. Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii;
  39. aasnelk Dianthus superbus;
  40. sile tondipea Dracocephalum ruyschiana;
  41. mõru vesipipar Elatine hydropiper;
  42. rand-orashein Elytrigia junceiformis;
  43. sale villpea Eriophorum gracile;
  44. rand-ogaputk Eryngium maritimum;
  45. mets-aruhein Festuca altissima;
  46. sinine emajuur Gentiana pneumonanthe;
  47. kivi-kurereha Geranium columbinum;
  48. läikiv kurereha Geranium lucidum;
  49. niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus;
  50. kahar parthein Glyceria lithuanica;
  51. lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima;
  52. hall soolmalts Halimione pedunculata;
  53. harilik luuderohi Hedera helix;
  54. harilik käokuld Helichrysum arenarium;
  55. harilik muguljuur Herminium monorchis;
  56. pehme mesihein Holcus mollis;
  57. loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris;
  58. mägi-naistepuna Hypericum montanum;
  59. järv-lahnarohi Isoetes lacustris;
  60. võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera;
  61. tömbiõiene luga Juncus subnodulosus;
  62. sale haguhein Koeleria gracilis;
  63. must seahernes Lathyrus niger;
  64. jõgi-metsriis Leersia oryzoides;
  65. soohiilakas Liparis loeselii;
  66. väike käopõll Listera cordata;
  67. vesilobeelia Lobelia dortmanna;
  68. harilik sookold Lycopodiella inundata;
  69. ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos;
  70. harilik sookäpp Malaxis paludosa;
  71. ida-võsalill Moehringia lateriflora;
  72. siberi piimikas Mulgedium sibiricum;
  73. vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum;
  74. vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia;
  75. liiv-esparsett Onobrychis arenaria;
  76. kärbesõis Ophrys insectifera;
  77. jumalakäpp Orchis mascula;
  78. arukäpp Orchis morio;
  79. tõmmu käpp Orchis ustulata;
  80. karvane lipphernes Oxytropis pilosa;
  81. alpi võipätakas Pinguicula alpina;
  82. austria roidputk Pleurospermum austriacum;
  83. alpi nurmikas Poa alpina;
  84. rand-kirburohi Polygonum oxyspermum;
  85. juus-penikeel Potamogeton trichoides;
  86. laukapuu Prunus spinosa;
  87. palu-karukell Pulsatilla patens;
  88. salutulikas Ranunculus nemorosus;
  89. saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis;
  90. tume nokkhein Rhynchospora fusca;
  91. mesimurakas Rubus arcticus;
  92. rand-kesakann Sagina maritima;
  93. hanepaju Salix repens;
  94. liht-randpung Samolus valerandi;
  95. kollane kivirik Saxifraga hirculus;
  96. mustjas sepsikas Schoenus nigricans;
  97. juurduv kõrkjas Scirpus radicans;
  98. palu-põisrohi Silene chlorantha;
  99. tuhkpihlakas Sorbus rupicola;
  100. lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium;
  101. ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum;
  102. lääne-sõlmhein Spergularia media;
  103. rand-soodahein Suaeda maritima;
  104. püst-linalehik Thesium ebracteatum;
  105. lamav ristik Trifolium campestre;
  106. siberi koldkaer Trisetum sibiricum;
  107. nõmm-mailane Veronica dillenii;
  108. väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides;
  109. peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia;
  110. kõrge kannike Viola elatior;
  111. pisikannike Viola pumila;
  112. laanekannike Viola selkirkii.


II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

  1. kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris;
  2. kurruline tuhmik Anomodon rugelii;
  3. õunjas bartraamia Bartramia pomiformis;
  4. kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata;
  5. turd-lühikupar Brachythecium turgidum;
  6. meri-pungsammal Bryum marratii;
  7. vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum;
  8. mustpeasammal Catoscopium nigritum;
  9. juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum;
  10. vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum;
  11. roheline kaksikhammas Dicranum viride;
  12. könttanukas Encalypta mutica;
  13. tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci;
  14. Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii;
  15. kurdõhik Neckera crispa;
  16. allika-vesitiivik Octodiceras fontanum;
  17. põhja-roodik Palustriella decipiens;
  18. Oederi põikkupar Plagiopus oederi;
  19. lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum;
  20. Corda porella Porella cordaeana;
  21. suurelehine porella Porella platyphylla;
  22. sale katiksammal Pterogonium gracile;
  23. kurdsammal Rhytidium rugosum;
  24. sinisammal Saelania glaucescens;
  25. jäik keerdsammal Tortella rigens;
  26. suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata.


II kaitsekategooria seened (Fungi) on:

  1. sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;
  2. lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
  3. lehise-õõspuravik Boletinus cavipes;
  4. must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
  5. punajalg-kivipuravik Boletus erythropus;
  6. Fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri;
  7. mõru kivipuravik Boletus radicans;
  8. kollane kivipuravik Boletus suspectus;
  9. soo-maamuna Bovista paludosa;
  10. lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros;
  11. säärissirmik Chamaemyces fracidus;
  12. Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
  13. liiv-maakeel Geoglossum arenarium;
  14. purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
  15. ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
  16. tammepässik Inonotus dryophilus;
  17. kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
  18. roosa riisikas Lactarius controversus;
  19. ripsriisikas Lactarius mairei;
  20. värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus;
  21. valge sirmik Macrolepiota nympharum;
  22. kellukmürkel Morchella semilibera;
  23. luiteliudik Peziza ammophila;
  24. mugultorik Polyporus tuberaster;
  25. kroonliudik Sacrosphaera coronaria;
  26. kährikseen Sparassis crispa;
  27. sellerheinik Tricholoma apium.


II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:

  1. harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;
  2. nõel-narmassamblik Bryoria furcellata;
  3. tera-mõhnsamblik Bacidia biatorina;
  4. kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi;
  5. kahvatu seensamblik Baeomyces carneus;
  6. rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense;
  7. näsa-kuldsamblik Caloplaca verruculifera;
  8. oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum;
  9. härma-varjusamblik Chaenotheca cinerea;
  10. vask-porosamblik Cladonia convoluta;
  11. sire-säärsamblik Cybebe gracilenta;
  12. must limasamblik Collema nigrescens;
  13. kollane virvesamblik Dimerella lutea;
  14. harilik kitsesamblik Flavoparmelia caperata;
  15. jalaka-kauss-samblik Gyalecta ulmi;
  16. männi-soomussamblik Hypocenomyce anthracophila;
  17. sõrmjas tardsamblik Leptogium teretiusculum;
  18. karvane kruupsamblik Micarea hedlundii;
  19. kääv-neersamblik Nephroma resupinatum;
  20. külm purusamblik Ochrolechia frigida;
  21. väike nõgisamblik Parmeliella triptophylla;
  22. serva-kilpsamblik Peltigera collina;
  23. hõbe-luulissamblik Pyrenula laevigata;
  24. õli-luulissamblik Pyrenula nitidella;
  25. ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea;
  26. sale nuisamblik Sclerophora farincea;
  27. võrk-nuisamblik Sclerophora peronella;
  28. harilik lohksamblik Solorina saccata;
  29. käsnjas lohksamblik Solorina spongios;
  30. valge vahasamblik Squamarina lentigera;
  31. loo-rebasesamblik Vulpicida tubulosu;
  32. Mougeot’ koldsamblik Xanthoparmelia mougeoti.


II kaitsekategooria loomaliigid

II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:

  1. apteegikaan Hirudo medicinalis;
  2. paksukojaline jõekarp Unio crassus;
  3. eremiitpõrnikas Osmoderma eremita;
  4. väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus;
  5. männisinelane Boros schneideri;
  6. mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne.


II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

  1. säga Silurus glanis;
  2. tõugjas Aspius aspius;
  3. harivesilik Triturus cristatus;
  4. mudakonn Pelobates fuscus;
  5. kivisisalik Lacerta agilis;
  6. järvekaur Gavia arctica;
  7. sarvikpütt Podiceps auritus;
  8. hüüp Botaurus stellaris;
  9. väikeluik Cygnus columbianus;
  10. laululuik Cygnus cygnus;
  11. soopart Anas acuta (haudeasurkond);
  12. merivart Aythya marila (haudeasurkond);
  13. kirjuhahk Polysticta stelleri;
  14. väikekoskel Mergus albellus;
  15. kanakull Accipiter gentilis;
  16. metsis Tetrao urogallus;
  17. väikehuik Porzana parva;
  18. naaskelnokk Recurvirostra avosetta;
  19. niidurüdi Calidris alpina schinzii;
  20. mudanepp Lymnocryptes minimus;
  21. rohunepp Gallinago media;
  22. mustsaba-vigle Limosa limosa;
  23. kivirullija Arenaria interpres;
  24. väikekajakas Larus minutus;
  25. tõmmukajakas Larus fuscus;
  26. räusktiir Sterna caspia;
  27. tutt-tiir Sterna sandvicensis;
  28. alk Alca torda;
  29. krüüsel Cepphus grylle;
  30. kassikakk Bubo bubo;
  31. sooräts Asio flammeus;
  32. karvasjalg-kakk Aegolius funereus;
  33. jäälind Alcedo atthis;
  34. roherähn Picus viridis;
  35. valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos;
  36. laanerähn Picoides tridactylus;
  37. nõmmekiur Anthus campestris;
  38. randkiur Anthys petrosus;
  39. luha-sinirind Luscinia svecica cyanecula;
  40. põldtsiitsitaja Emberiza hortulana;
  41. veelendlane Myotis daubentoni;
  42. tiigilendlane Myotis dasycneme;
  43. tõmmulendlane Myotis brandtii;
  44. habelendlane Myotis mystacinus;
  45. Nattereri lendlane Myotis nattereri;
  46. suurkõrv Plecotus auritus;
  47. suurvidevlane Nyctalus noctula;
  48. kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus;
  49. pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii;
  50. suur-nahkhiir Vespertilio murinus;
  51. põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii;
  52. hallhüljes Halichoerus grypus;
  53. viigerhüljes Phoca hispida.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=II_kategooria_looduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis&oldid=62332"