Erinevus lehekülje "Inimese seedeelundkond" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Taastan varasema redaktsiooni. Artikkel on vajalik, ehkki kopeeritud õpikust. Vaja toimetada ja vikindada.)
{{toimeta}}
 
SeedeelundkondaKoosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskavanud inimese seedekanal on keskmisel 8 - 10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad [[suu|suuõõs]] koos [[hambad|hammaste]] ja keelega[[keel]]ega, [[neel]], [[söögitoru]], [[magu]], [[peensool]], [[jämesool]] ja [[pärak]]. Seedeelundkonda kuulub veel kaks nääret - [[maks]] ja [[kõhunääre]].
Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega.Suuõõnde nõristub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm amülaas, mis lõhustab tärklist. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse.Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab valkude ja süsivesikute seedimine soolhappe ja ensüüm pepsiini toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised - soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid imenduvad verre ja rasvade koostisosad lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organsmi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed mida keha ei vaja ja need eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, bakterimassist ja veest.
 
== Seedimise kulg ==
 
Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega. Suuõõnde nõristub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm [[amülaas]], mis lõhustab tärklist[[tärklis]]t. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre [[soolhape|soolhappe]] toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab valkude[[valk]]ude ja süsivesikute[[süsivesik]]ute seedimine soolhappe ja ensüüm pepsiini[[pepsiin]]i toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks[[kaksteistsõrmiksool]]eks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised - soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade[[rasv]]ade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid[[vitamiin]]id imenduvad [[veri|verre]] ja rasvade koostisosad lümfisoontesse[[lümf]]isoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organsmi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed mida keha ei vaja ja need eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, [[bakterid|bakterimassist]] ja [[vesi|veest]].
 
== Kehalise koormuse mõju ==
 
Kehalise koormuse ajal on seedeelundite talitlus pärsitud. Toimuvad erinevate hormoonide ([[adrenaliin]], [[noradrenaliin]]) kontsentratsiooni muutused. Väheneb seedeelundite verevarustus.
 
 
Kasutatud kirjandus Urmas Kokassaar ja Mati Martin "Bioloogia põhikoolile IV".
 
[[af:Spysverteringstelsel]]
[[ar:جهاز هضمي]]
[[bn:পাচনতন্ত্র]]
[[bs:Probavni sistem]]
[[ca:Aparell digestiu]]
[[cs:Trávicí soustava]]
[[cy:System dreulio]]
[[de:Magen-Darm-Trakt]]
[[en:Gastrointestinal_tract]]
[[eo:Digesta sistemo]]
[[es:Aparato digestivo]]
[[fa:دستگاه گوارش]]
[[fr:Système gastro-intestinal]]
[[ko:소화 기관]]
[[hr:Ljudska probava]]
[[io:Digestiva sistemo]]
[[is:Meltingarkerfið]]
[[it:Apparato digerente]]
[[he:מערכת העיכול]]
[[ln:Nzelá elekaka bilía na líkundú]]
[[mk:Систем за варење]]
[[nl:Maag-darmstelsel]]
[[ja:消化器]]
[[no:Fordøyelsessystem]]
[[pam:Pamaglaso pamangan]]
[[pl:Układ pokarmowy człowieka]]
[[pt:Aparelho digestivo]]
[[ru:Желудочно-кишечный тракт]]
[[simple:Gastrointestinal system]]
[[sk:Tráviaca sústava]]
[[sl:Prebavni trakt]]
[[sr:Систем за варење]]
[[su:Saluran cerna]]
[[fi:Ruoansulatuskanava]]
[[sv:Mag-tarmkanalen]]
[[th:ระบบย่อยอาหาร]]
[[vi:Hệ tiêu hóa]]
[[yi:פארדייאונג סיסטעם]]
[[zh:消化系统]]
50

muudatust