Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Praegune [[klassitsism]]isugemetega [[barokk|barokne]] kahekorruseline [[Anija mõisa peahoone]]<ref name="KRR_2677">{{kultuurimälestis|2677|Anija mõisa peahoone, 18. saj}} (vaadatud 24.09.2020)</ref> valmis aastatel [[1800]]–[[1802]], mil mõisa omanik oli [[Matthias Staël von Holstein]]. [[19. sajand]]i teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurdeehitamisega. [[Heimatstiil]]is veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguses. 18.–19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, nende hulgas ka kaaristuga [[Anija mõisa ait]]<ref name="KRR_2681">{{kultuurimälestis|2681|Anija mõisa ait, 18.-20. saj}} (vaadatud 24.09.2020)</ref> (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga [[tall]]i-[[tõllakuur]]i [[karjakastell]]<ref name="KRR_2686">{{kultuurimälestis|2686|Anija mõisa karjakastell, 19.-20. saj}} (vaadatud 24.09.2020)</ref> (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul).

 

 

[[1858]]. aastal olid mõisas [[talurahvarahutused]], mis on saanud tuntuks [[Eduard Vilde]] [[romaan]]i "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" põhjal.