Ekstaas: erinevus redaktsioonide vahel

Paljud rahvausundid peavad ekstaasi toimivaks ennustamise, ravimise või vaimolevustega suhtlemise viisiks. Šamanismis usutakse, et rituaalsete meetoditega sihipäraselt saavutatud ekstaasis omandab [[šamaan]] üleloomulikud võimed (vaimudega suhtlemine, selgeltnägemine, ennustamine, maagiline ravimine). Vana-Kreekas olid ekstaatilised ennustusrituaalid pühendatud jumal [[Apollon]]ile ([[Delfi oraakel]]) ja orgialikud ekstaatilised pidustused veinijumal [[Dionysos]]ele. Kristlus tunneb prohvetite ja pühakute ekstaasi, ekstaatilistel seisunditel on oma koht katoliiklikus müstikas, ka uued karismaatilised liikumised kristluses praktiseerivad ekstaatilisi seisundeid, seletades neid [[Püha Vaim]]u toimena. Islami müstika ([[sufism]]i) rituaalides kasutavad usklikud muusikat ja keerlevat tantsu, et jõuda seisundisse, mida tõlgendatakse kui hingelist ühendust [[Allah]]iga. [[Hinduism]]is ja [[budism]]is on välja töötatud keerukad kehalise ja vaimse enesearendamise süsteemid, mille üheks edasijõudnutele mõeldud osaks on mitmesugused ekstaatilised seisundid ([[samadhi]], [[dhjaana]], [[nirvaana]]). [[Zen-budism]]is taotletakse äkilist valgustatust ([[satori]]), mis peaks püsivalt teisendama inimese suhet maailmaga.

Tänapäeva sekulaarses "lääne" tsivilisatsioonis aktsepteeritakse ekstaasilähedasi seisundeid situatsioonides, mis seostuvad seksi, muusika, kunsti või spordiga, samuti arusaadava põhjusega tugevate positiivsete emotsioonide korral.