Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2 |
||
12. rida:
Pärast Eesti iseseisvumist tehas koos raudteega riigistati, 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele [[Elektriraudtee AS|Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks]] raha ja 1924. aastal hakati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt MAN, [[Siemens]]-Schuckert ja [[ASEA]] tellitud seadmetega ehitama Eesti oma elektrimootorvaguneid M1, M2 ja M3, mis ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi [[reisivagun]]ite baasil<ref name="Elektrimootorvagunist rööbasbussini">Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [https://web.archive.org/web/20100311074621/http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref>. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli Siemens-Schuckerti 70 hobujõuga veoelektrimootorit saadi Saksamaalt Siemens-Shuckerti tehasest.
[[1927]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas [[elektrimootorvagun]] M4<ref>
1930. aastate keskel moderniseeriti tehases ka [[mootorvagun]]ite keresid, mille käigus uuendati välisseinu, sisustust, mootoreid ja väliskuju.
| |||