Toitainete ringlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Osa allikalinke varustatud arhiivilingiga (1) või märgitud mittetöötavaks (0).) #IABot (v2.0.8.8
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2
27. rida:
Kompost on toitaineterikas, mille kasutusala on lai ja universaalne. Orgaanilist väetist kasutatakse alates toalilledest ja eraisiku väikeaiast kuni suurte linnade põllumajandusfirmade ja mahepõllunduseni välja. Kompost ise on maapinnale mitmel viisil kasutoov, seda kasutatakse mulla niisutajana, väetajana, eluvajaliku huumuse tekitajana ja muu hulgas ka naturaalse pestitsiidi ehk loodusliku mürgina.
 
Kompostimisprotsess nõuab kõige lihtsamal tasemel kõigest kohta tagaaias, kuhu biolagunevad ained (nt puulehed, rohi ja toidujäägid) lagunema panna ning pikka lagunemisperioodi, mis algab mõnest kuust. Kompostihunnikusse ei ole soovitatav panna umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.hortes.ee/2016/03/11/aednik-soovitab-komposteerimine-on-imelihtne/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-02 |arhiivimisaeg=2018-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180720174930/http://www.hortes.ee/2016/03/11/aednik-soovitab-komposteerimine-on-imelihtne/ }}</ref> Lagunemisprotsessi mõjutavad tegurid on näiteks temperatuur, pH, kompostihunniku suurus, kompostitava materjali omadused ja niiskussisaldus. Parim koht kompostikasti jaoks on varjuline nurgake, mis oleks kaitstud otsese päikesepaiste ja tuule eest. Kompostikastile paistev päike võib kompostihunniku kiiresti ära kuivatada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.biobag.ee/komposteerimine/ |vaadatud=2019-10-02 |arhiivimisaeg=2019-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191003154748/http://www.biobag.ee/komposteerimine/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
 
Laiemas võtmes on kompost ka hea erosiooni kontrollija, mis 2000. aastate seisuga on veel suhteliselt uus tehnoloogia, aga mida juba kohalikud omavalitsused, arendajad ja põllumehed kasutusele võtavad, et vähendada pinnase kadu. Kompostikihti, mis asub erosioonitundliku pinnase peal, nimetatakse erosiooni kaitsetekiks või komposttekiks. Tänu komposti suurele veesisaldusele ei uhu vihm seda mullalt maha ning erosioonitundlik pinnas säilib.