Metsasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Konflikti on hakatud nimetama metsasõjaks, kuna osapoolte huvid ja kirjeldus [[Eesti metsademetsad]]e olukorrast lahknevad määral, et riigiasutused on saanud süüdistusi metsaandmetega manipuleerimises ja valetamises, korruptsioonis metsatöösturite huvides, looduskaitsjate tõrjumises metsade olukorraga tegelevatest nõukogudest ning sundinud sellega looduskaitsjaid ja avalikkust leidma muid viise looduskaitseseaduste põhimõtete jõustamise nõudmiseks.

Metsasõjale kutsus esimest korda üles ornitoloog Aarne Ots 1999. aastal lugejakirjas ajakirja Eesti Loodus toimetusele. Sellest ajast on toimunud meeleavaldusi, teavistuskampaaniaid, loodud keskkonnaühenduste koda, uusi looduskaitseühendusi nagu [[Eesti Metsa Abiks]] jpm. Tartu Ülikooli looduskaitseprofessori [[Asko Lõhmus]]e hinnangul jõudis metsasõda laiemasse ühiskondlikku teadvusse 2016. aastal pärast 102 ühiskonna- ja kultuuritegelase avalikku kirja presidendile, riigikogule ja ministritele.<ref name="sirp1">{{Netiviide|autor=Asko Lõhmus|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mida-on-naidanud-aasta-metsapoleemikat/|pealkiri=Mida on näidanud aasta metsapoleemikat|väljaanne=Sirp|aeg=1. september 2017|vaadatud=7. oktoober 2022}}</ref>

[[Euroopa Komisjon]] hoiatas oma ametlikus kirjas 9. juunil 2021 rikkumismenetluse[[rikkumismenetlus]]e algatamise eest seoses metsaraietega [[Natura 2000]] aladel ja Eestit ähvardab metsatrahv, kui ei hakata kooskõlas Euroopa õigusaktidega adekvaatselt hindama raiete mõju looduslikele elupaikadele[[elupaik]]adele.<ref>{{Netiviide|autor=Väli, Linda-Mari|url=https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/80464892/kuidas-algas-metsasoda|pealkiri=Kuidas algas metsasõda?}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Räni, Piret|url=https://www.err.ee/1222114/piret-rani-voimalustest-lopetada-metsasoda|pealkiri=Piret Räni: võimalustest lõpetada metsasõda}}</ref>