Niinimetatud “metsasõda” on kunstlikult loodud “loodudkaitsjate” grupeeringu poolt, kes soovivad Eesti üht tähtsaimat majandusharu kinni keerata, inimesed, kes ei saa aru, et raha, mille eest nad ühishüvesid naudib tuleb sellest majandusharust. Väljamõeldud termin selleks, et ajada inimestele kärbseid pähe.
'''Metsasõda''' on Eesti iseseisvuse taastamise järgse rööv- ja lageraie buumist lähtuv ning aastakümneid lahendamata ja lainetena kulgenud ühiskondlik konflikt looduskaitsejate, riigi institutsioonide ja metsatöösturite vahel.
Konflikti on hakatud nimetama metsasõjaks, kuna osapoolte huvid ja kirjeldus Eesti metsade olukorrast lahknevad määral, et riigiasutused on saanud süüdistusi metsaandmetega manipuleerimises ja valetamises, korruptsioonis metsatöösturite huvides, looduskaitsjate tõrjumises metsade olukorraga tegelevatest nõukogudest ning sundinud sellega looduskaitsjaid ja avalikkust leidma muid viise looduskaitseseaduste põhimõtete jõustamise nõudmuseks.
Metsasõjale kutsus esimest korda üles ornitoloog Aarne Ots 1999. aastal lugejakirjas ajakirja Eesti Loodus toimetusele. Sellest ajast on toimunud meeleavaldusi, teavistuskampaaniaid, loodud keskkonnaühenduste koda, uusi looduskaitseühendusi nagu Eesti Metsa Abiks jpm.
Euroopa Komisjon hoiatas oma ametlikus kirjas 9. juunil 2021 rikkumismenetluse algatamise eest seoses metsaraietega Nautura 2000 aladel ja Eestit ähvardab metsatrahv, kui ei hakata kooskõlas Euroopa õigusaktidega adekvaatselt hindama raiete mõju looduslikele elupaikadele.<ref>{{Netiviide|autor=Väli, Linda-Mari|url=https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/80464892/kuidas-algas-metsasoda|pealkiri=Kuidas algas metsasõda?}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Räni, Piret|url=https://www.err.ee/1222114/piret-rani-voimalustest-lopetada-metsasoda|pealkiri=Piret Räni: võimalustest lõpetada metsasõda}}</ref>
