Mõhu: erinevus redaktsioonide vahel

Enim Mõhu kohta käivaid ajalooallikate teateid pärineb Henriku Liivimaa kroonikast (nimi kujul ''Mocha''). Selle järgi rüüstas 1212. aastal Järvamaal sõjaretkel käinud [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] vägi tagasiteel ka Mõhus.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 7, lk 128–129</ref> 1220. aastal lubas [[Taani kuningriik|Taani]] kuningas [[Valdemar II]] "[[Sakala]] ja Ugandi koos juurdekuuluvate maakondadega" (arvatakse, et viimaste all mõeldi muuhulgas ka Mõhut) Mõõgavendade ordule jätta.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 2, lk 212–213</ref> Hiljem samal aastal käis [[Läti Henrik]] koos oma kaaspreestriga Mõhu külades sealset rahvast ristimas. Iga päev olevat ristitud 300 või 500 inimest ja töö viidi lõpule nädala ajaga.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 5, lk 218–219</ref> 1224. aasta lepinguga läks Mõhu Mõõgavendade ordu võimu alla.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII 9, lk 254–255</ref> Maadejagamist ja Mõhut mainivad lisaks Henriku kroonikale ka 1224. ja 1229. aastast pärinevad ürikud (nimi kujul ''Mocke'', ''Moicke'', ''Moke'')<ref name=Tarvel>[[Enn Tarvel]]. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [https://web.archive.org/web/20150923215141/http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10], lk 586</ref> ja Taani hindamisraamat (nimi kujul ''Møge'').