Tšetšeeni Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
viiteid pole
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2014}}
{{viita}}
 
{{Provints
48. rida ⟶ 49. rida:
== Rahvastik ==
 
Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle [[vainahid|vainahhide]] [[rahvus]]e moodustavad [[tšetšeenid]] ja [[ingušid]]; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks ([[lameerid]]) ja tasandikuelanikeks ([[noktšid]]); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukon[[föderatsioon]]ideks ja sugulushõimudeks ([[Taip (Tšetšeenia)|taipideks]]) ja nende harudeks.{{lisa viide}}
 
== Ajalugu ==
Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja selle [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa]] koosseisus:
* [[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.{{lisa viide}}
* [[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetšeeni-Inguši autonoomne oblast.{{lisa viide}}
* [[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]]).{{lisa viide}}
* [[1990]]. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.{{lisa viide}}
* [[1990]]. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.{{lisa viide}}
 
* [[1991]]. aasta juulis deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu [[Vene NFSV]] ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]].{{lisa viide}}
 
* [[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–[[1996]] riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.{{lisa viide}}
 
* 1996. aastal, [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad – Mashadov kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev kui [[salafism]]ipooldaja.{{lisa viide}}
:Mashadovi ja teda toetanud [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]]i poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
:Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile [[Dagestan]]i järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].{{lisa viide}}
:Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.{{lisa viide}}
 
== Piirkonna juhid ==
73. rida ⟶ 74. rida:
* [[2000]] – 2004 [[Ahmat Kadõrov]]
* august [[2004]] – 15. veebruar 2007 [[Alu Alhanov]], president
* [[15. veebruar]] [[2007]] – [[Ramzan Kadõrov]], president, alates 2010. aasta septembrist "vabariigi pea".{{lisa viide}}
 
== Vaata ka ==