Määrsõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:81DE:7C80:A1E0:62BA:54C5:4796 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dr Oldekop. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Määrsõna''' ehk '''adverb''' on täistähenduslik muutumatu [[sõna]], mis märgib [[tegevus]]e või [[omadus]]e laadi, [[iseloom]]u, tegevuse [[aeg]]a, [[koht]]a, [[viis]]i; omaduse [[määr]]a või [[hulk]]a. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali ehk [[määrus]]ena. Osa määrsõnu seondub [[komparatsioonikategooria]]ga, nt ''kiiresti – kiiremini – kõige kiiremini, kaugel – kaugemal – kõige kaugemal''.
==Jagunemine==
12. rida:
4. [[Seisundimäärsõna]]d märgivad asendit või olukorda, milles ollakse või millesse satutakse, samuti seisundit üldisemalt, nt ''käpukil, lössis, istukile, salajas, kinni, viltu, ärevil, katki''.
5. [[Määramäärsõna]]d (vastavad küsimusele kuivõrd?) ja märgivad tegevuse ulatust või omaduse esinemise määra, nt ''liiga, päris, ülearu, parasjagu, palju, võrdlemisi, otsatult, hulgaliselt, veidi''.
==Määrsõna kokkupuutealad teiste sõnaliikidega==
===Määrsõna ja [[arvsõna]]===
Probleeme üksiksõnadega, nt ''osta '''üks''''' (‘umbes’= proadv) ''neli meetrit''.
===[[abimäärsõna|(Abi)määrsõna]] ja [[nimisõna]]===
26. rida:
[[Väljendverb]] koosneb käändsõnast ja verbist, moodustades keeles püsivalt kokkukuuluva ühendi, mis on kujundliku, ülekandelise tähendusega, nt ''pähe tulema'', ''arvesse võtma'', ''käsil olema'', ''silma torkama'', ''kaela langema'', ''keelt peksma'', ''punkti panema'' 'lõpetama', ''sotti saama'', ''korda minema'', ''pead kaotama'' jt. Väljendverbil on enamasti oma rektsioonistruktuur võrreldes üksikverbiga, nt ''keelt peksma'' 'laimama' ''kelle/mille üle?'', ''kelle/mille peale?'' (vrd ''peksma keda? mida? millega?'') ning ühendis esinev noomen ei ole tavaliselt laiendatav (''*ta peksis minu peale '''*oma teravat''' keelt''). Lauses käitub selline püsiühend verbiliselt, olles tervikuna laiendatav nagu verb (''ta peksab kõigi üle keelt''). Selline verbiühend on küsimustatav tervikuna, nt mitte ''mida ta peksis?'', vaid ''mida tegi?'' Ka on piiratud sellisesse ühendisse sobivate noomenite valiku võimalus ning noomenivormi arv (ainsus/mitmus) on tavaliselt fikseeritud.
Sünkroonilisel määratlemisel võib probleeme tekkida sellega, et osa sõnu on üleminekustaadiumis nimisõna ja määrsõna vahel, nt pole üheselt selge, kuidas otsustada juhtumitel ''maha kukkuma'' (vrd ''maha kirjutama'', mis on juba selgelt algsest leksikaalsest tähendusest eemaldunud ja seega määrsõnastunud), ''tähele panema'', ''pähe tulema'' jt. Küsimus on niisiis piiris ühend- ja väljendverbi vahel, kus mõningatel juhtudel on võimalik kahetine määratlus.
===Määrsõna ja [[omadussõna]]===
33. rida:
Probleemsed on ka tugevaastmelise [[seesütlev kääne|seesütlevaga]] sõnad – ''loppis, rikkis, lontis, längus, turris'' jt. Nt ''Auto on '''rikkis''''' (küsimustada saab seda ''missugune?'', mitte ''kuidas?'' või ''kus?'' küsimuse abil, sest vastavat käändsõna pole enam keeles olemas). Kui seda tüüpi seisundisõnad esinevad täiendi või öeldistäitena, siis võiks need lugeda omadussõnadeks, nt '''''lokkis''' juuksed, '''sompus''' ilm, '''kissis''' silmad''. Kui need laiendavad aga [[tegusõna]], tuleks need lugeda määrsõnadeks, nt vrd ''Ta nägu püsis kogu päeva '''loppis''''' (adv). ''Ta '''loppis''''' (adj) ''nägu tõmbas kogu päeva tähelepanu''. Need on sõnad, mis on [[täiendifraas]]ides kaotanud oma kunagise adverbilisuse ehk [[verb]]i juurde kuulumise.
Probleeme võivad põhjustada ka liitsõnad, mille põhisõnaks on ''-karva, -ohtu, -väärt, -võitu, -värki''. Neid ei saa käänata ega võrrelda, seega puuduvad neil prototüüpsed adjektiivide morfoloogilised omadused, ent samal ajal on nad siiski omadussõnad, mis on peaaegu kaotanud oma esialgse leksikaalse tähenduse.
===Määrsõna ja [[asesõna]]===
39. rida:
===Määrsõna ja [[kaassõna]]===
Koos omastavas ja osastavas käändes käändsõnaga esineb enamasti kaassõna, muudel juhtudel määrsõna, vrd '''''pärast''''' (adv) ''läheme kinno'', aga '''''pärast''''' (adp) ''tänast pole sel mõtet''. ''Bensiin lõppes '''otsa''''' (afadv). ''Kass kargas puu '''otsa''''' (adp). Määrsõna laiendab verbi, andes sellega väljendatud tegevusele teatud uue varjundi. Kaassõna kuulub noomeni juurde, näidates sõnadevahelisi seoseid ja olles sellisena funktsioonilt võrreldav käändelõppudega. Tüüpilised konstruktsioonid: noomeni omastav + _ (''metsa taga''); _ + noomeni osastav/omastav (''piki randa; üle mere'').
===Määrsõna ja [[sidesõna]]===
Osa sidesõnu võib olla tekstis kasutatud määrsõna funktsioonis. Vrd nt ''Homme on '''ehk''''' (modadv) ''parem päev''. ''Esmakursuslased '''ehk''''' (konj) ''rebased kogunesid peahoone ette''.
==Vaata ka==
| |||