Trepimägi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Trepimäe põndak''' on kaldajärsak mis on murrtuskulbastega [[devoni liivakivi]] paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt [[rändrahn]]<nowiki/>e. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 meetrit. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid.<ref>{{Netiviide|autor=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-317541019|pealkiri=Ürglooduse objekt: Trepimägi|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|aeg=14.11.2019|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda [[Barbara von Tisenhusen|Barbara von Tisenhausen]]’i hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Siia sattunudki see tänu [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipojale]], kes rahnu [[Tarvastu kirik|Tarvastu]]<nowiki/>st Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.<ref>{{Raamatuviide|autor=Merike Mäemets|pealkiri=Ümber Võrtsjärve|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Võrtsjärve Sihtasutus, Ain Tavita Agentuur|lehekülg=47}}</ref>

== Viited ==

{{viited}}