Troška mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[File:Tirza kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Troška mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 84]]
'''Troška mõis''' ([[saksa keel]]es ''Espenhöhe'', ka ''Charlottenhain'', [[läti keel]]es ''Troškas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Tirza kihelkond|Tirza kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Tirza vald|Tirza vallas]] [[Troškas]]e külas.
==Ajalugu==
Aduliena alad eraldati [[Tirza mõis]]ast aastal 1589. Esimeseks omanikuks oli Fabian von [[Tiesenhausen]]. Aastal 1629 sai mõisa omanikuks Gertrude Tiesenhausen, aastal 1640 aga Johann von Tiesenhausen. Aastal 1665 kuulus mõis Heinrich von Tiesenhausenile, kes osa mõisast 130 taalri eest süülunaks oma väimehele Hans Jürgen von Dießenile loovutas. Hiljem pantisid Adam Feiliß ja tema abikaasa Sophie Aduliena alad 2000 taalri eest Matthias Hildegårtnerile, kes pandiõigused aga krahvinna Siegritta Bielkele loovutas. See jättis mõisa aga reduktsioonikomisjoni hirmus aastal 1683 Tiesenhausenitele, kelle traditsiooniline lään see oli. Aastal 1749 pantis Adam Johann von Tiesenhausen Aduliena 12 000 taalri eest neljakümneks aastaks Peter Müllerile. Too viiski läbi Aduliena valduste jagamise, tagastades aastal 1780 [[Vecaduliena mõis]]a Tiesenhausenitele, omandades ise [[Jaunaduliena mõis]]a.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 243-244.</ref>
Aastal 1794 oli mõisa omanikuks Johann Gustav Carl von Tiesenhausen. Aastal 1749 omandas Troška tema pärandi jagamisel 7500 rubla eest tema poeg Carl Gustav Georg von Tiesenhausen, sellal kui teine poeg Adolph Johann sama summa eest [[Vecaduliena mõis]]a omandas. Aastal 1849 omandas Carl Gustav Georg mõlemad mõisad.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 414.</ref>
==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos [[Troška mõis]]aga 4 ja 3/4 [[adramaa]]d, neile allus 145 mees- ja 167 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref>
Aastal 1640 oli mõisa suurus koos [[Jaunaduliena mõis]]a ja Troška mõisaga kolm adramaad, aastail 1688 kuulus neile seitse adramaad, aastal 1734 aga 6 ja 3/4 adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 2 ja 3/8 adramaad, aastal 1823 aga 2 ja 4/5 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.</ref>Aastal 1832 oli adramaid 2 ja 1/5, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 11/80, lisaks allus mõisale 3 ja 61/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.</ref>
==Mõisa suurus==
| |||