Kahemehesaag: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Täiendus
 
1. rida:
{{See artikkel|räägib saest; Riho Sibula albumi kohta vaata artiklit [[Kahemehesaag (album)]]}}
[[Pilt:Suursaag.jpg|pisi|Kahemehesaag [[Mihkli Talumuuseum]]is]]
'''Kahemehesaag''' ehk '''suursaag''' on [[saag]], mida kasutati eelkõige [[puu]]de langetamiseks janing tükeldamiseks, [[palk (metsandus)|palk]]ide ristisaagimiseks ja seinapalkidel <nowiki>nurga</nowiki>[[Tapp (tisleritöö)|tappide]] lõikamiseks.
 
Seda saagi nimetati ka ''põikpuusaag'' ([[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l), ''kärpsaag'' (Saaremaal ja Edela-Eestis)<ref>[https://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=19422&sona=k%E4rpsaag Murdekaart]. (vaadatud 20.09.2022.)</ref>, ''plokksaag'' ja ''nurgasaag'' (palkide nurkamisel).<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. Lk 185</ref>
Saag koosneb [[saeleht|saelehest]] ja selle kummassegi otsa kinnitatud [[käepide]]mest. Esialgu olid saed sirge [[hammasvöö]]ga, hiljem hakati kasutama ka kumera servaga saelehti.
 
Saag koosneb [[saeleht|saelehest]] ja selle kummassegi otsa kinnitatud [[käepide]]mest. Esialgu olid saed sirge [[hammasvöö]]ga, hiljem19. sajandil hakati kasutama ka kumera servaga saelehti.
Ka [[Laud (puitmaterjal)|laudu]] saeti palkidest kahe mehe jaoks mõeldud saega ehk [[lauasaag|lauasaega]].
 
Ka [[Laud (puitmaterjal)|lauduLaudu]] saeti palkidest samuti kahe mehe jaoks mõeldud saega ehk veidi erineva [[lauasaag|lauasaega]].
 
== Ajaloost ==
[[Euroopa]]s oli suursaag [[puusepatöö]]del tuntud [[15. sajand]]ist, varasemad teated selle sae [[Baltimaad]]el kasutamisest on pärit [[17. sajand]]i keskelt. Senise aegaviitva ja puitu raiskava kirvetehnika asemel hakati metsatöödel suursaagi kasutama alles [[18. sajand]]i teises pooles. Eesti [[talurahvas|talurahva]] hulgas sai kahemehesaag [[mõis]]ate ja linnade vahendusel üldiseks [[19. sajand]]i keskpaiku.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2007. Lk 286</ref>
 
== Vaata ka ==
* [[Käsisaag]]
* [[Lauasaag]]
* [[Lintsaag]]
* [[Nurgasaag]] ehk järkamissaag
* [[Põõnasaag]]
* [[Raamsaag]]
* [[Tapisaag]] ehk roogsaag
* [[Tikksaag]]
* [[Vibusaag]]
* [[Vineerisaag]]
* [[Vukssaag]]
 
==Viited==
{{Viited}}
 
== Kirjandus ==
* [[Ants Viires]]. "Eesti rahvapärane puutööndus", [[Ilo]], Tallinn [[2006]]. ISBN 9985-57-794-9
 
==Välislingid==
* [https://www.muis.ee/museaalview/1221487 Kahemehesaag]]. [[Eesti Põllumajandusmuuseum]].
* [https://virumaateataja.postimees.ee/5923279/kahemehesaag Kahemehesaag]. [[Virumaa Teataja]], 28. juuli 2018.
 
[[Kategooria:Saed]]
[[Kategooria:Tööriistad]]
[[Kategooria:Talu tööriistad]]