Andres Paas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Andrese tegelaskujus on nähtud nii juutide esiisa [[Aabraham]]i, [[Jaakob]]it kui ka [[Hiiob]]it.<ref name="Vaino, M, 2011" /> Ta sümboliseerib eestlaslikku kangust, töökust ja uhkust. Andrese tumedam pool, raskemeelsus ja kalduvus mäletada detailselt kõige hea kõrval ka palju halba, ei jäta teda ka raugaeas. Ta ei lähe vaatamata surma lähedust aimava [[Oru Pearu]] palvetele viimase surivoodile, öeldes, et temal pole naabrimehega midagi arutada või leppida. Hoolimata kõigest näeb Andres enne surma ikkagi ära oma unistuse teostumise – Vargamäe jõe süvendamise, mis lubab loota, et soode asemel hakkavad kunagi tõepoolest haljendama metsad ja põllud. Andres väsib pikal koduteel maaparandajate juurest, poeg Indrek kannab teda seljas. Andres heidab ühte heinaküüni ivakeseks puhkama, kuid ei ärka enam. Indrek kannab isa surnukeha kätel koju. Tammsaare kirjutab seejärel, et "nii palju oligi järele jäänud sellest igavesest inimesest" ning "Vargamäe vänged vanamehed olid läinud oma esiisade juurde".
Andrese prototüüp on Tammsaare isa Peeter Hansen.<ref name="Treier, 2002"> Treier, Elem. ''Tammsaare elu härra Hansenina.''Tallinn, 2002.</ref>, kes [[Talude päriseksostmine|ostis talu]] [[Albu mõis]]alt, [[Järva-Madise kihelkond|Järva-Madise kihelkonnas]].
2019. aasta filmis "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" mängis Andrest [[Priit Loog]].
| |||