Sipelglased

Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad, kes moodustavad sipelgalaste (Formicidae) sugukonna

Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki.

Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.

Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.

Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere.

Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki.

Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb mitmetel teistelgi sipelgaliikidel.

Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all.

• Kiidjärve metskonnas asutati 1977 sipelgakaitseala (193 ha).

Sipelgapesa

Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu.

Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist.

Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda.

Liigid

Aedniksipelgad

Need kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid süljega läbisegatud taimemassiga. Süsivesikuid hangivad sipelgad peamiselt lehetäidelt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emaseid talveks oma pesadesse varjule ning viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele.

Rändsipelgad

Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ning põgenevad koos koduloomadega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külas alles jäänud ühtegi lutikat, tarakani ega rotti.

Vaaraosipelgad

Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad. Nendest paari millimeetri pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad Kagu-Aasiast või Indiast. Praeguseks on nad laevadega levinud üle kogu maakera.

Kuklased

• Liivakuklane Formica pratensis
• Veerekuklane Formica nigricans
• Laanekuklane Formica aquilonia
• Karukuklane Formica lugubris
• Palukuklane Formica polyctena
• Arukuklane Formica rufa
• Kännukuklane Formica truncorum

Kuidas suudavad sipelgad omast suuremaid asju kanda?

Sipelgad kannavad omast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda. Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugusel hulgal ühesugust niisket liiva. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas. Sipelgad käitusid erinevalt. Ühed hakkasid kohe kaevama, teised aga mitte. Nelja tunni pärast kaevasid pooled sipelgad ja kolmandal ööpäeval kõik seitsekümmend. Seejuures tegutsesid kõik erinevalt.

Mõned sipelgad kaevasid valgemas küljes teised, aga varjulises. Mõned sipelgad kaevasid algul esimeses, siis teises ja lõpuks ka kolmandas kohas. Ühed töötasid süstemaatiliselt ja katkestamatult, teised üsna korrapäratult.

Ilmnes, et kõik sipelgad seni, kuni neid hoiti ühekaupa, tõid kuue tunniga pinnale kaks kümnendikku grammi liiva, aga kui nad asetati kahe ja kolmekesi, jõudsid nad sama ajaga heita välja liivateri igaühe kohta sadu kordi rohkem.

Teedel pesade juurde esineb üsna palju "rikša sipelgaid," kes kannavad teisi sipelgaid. Mitmesuguste materjalidega pesa poole koonduvate kandjate ahelikus esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi.

J. Halifman: Mesilased, Sipelgad, Termiidid.

Eesti sipelgateadlane Ants-Johannes Martin