Elizabeth Bowes-Lyon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Leedi Elizabeth Bowes-Lyon''' (Elizabeth Angela Marguerite), hilisem '''kuninganna Elizabeth''', ([[4. august]] [[1900]] – [[30. märts]] [[2002]]), hilisem '''kuninganna Elizabeth''', oli kuningas [[George VI]] kuninganna-abikaasa, Suurbritannia kuninganna aastatel [[1936]]–[[1952]]. Enne troonile tõusmist, aastatel [[1923]]–[[1936]], oli ta tuntud kui Yorki hertsoginna; pärast abikaasa surma sai temast '''kuninganna Elizabeth, kuninganna ema'''.

Elizabeth oli viimane [[India keisrinna]] viimane keisrinna ja viimane [[Iirimaa kuninganna]] viimane kuninganna. Ta oli tuntud rahva moraali tõstmise poolest [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal; [[Adolf Hitler]] kirjeldas teda kui "Euroopa kõige ohtlikumat naist". Elu lõpuaastatel oli ta [[Briti kuninglik perekond|kuningliku perekonna]] populaarseim liige, sellal kui teised liikmed kannatasid rahva kriitika all.

Elizabeth Bowes-Lyon oli [[Claude George Bowes-Lyon|Claude George Bowes-Lyoni]]i (lord Strathmore) ja [[Cecilia Nina Cavendish-Bentinck (Strathmore'i ja Kinghorne'i krahvinna)|Cecilia Nina Cavendish-BentinckBentincki]]i neljas tütar ning üheksas laps kümnest. Väidetavalt sündis ta oma vanemate [[London]]i-kodus, kuigi tema sünni täpsemad asjaolud jäävad saladuseks. Tüdruku sünd registreeriti Hitchinis Hertfordshire'is ligemale kuus nädalat pärast sündi. Ebatavaline registreerimine on andnud alust kuulujuttudele, nagu oleks Elizabeth olnud tegelikult lord Strathmore'i ja waleslannast teenijatüdruku sohitütar. Selle kinnituseks on asjaolu, et Elizabeth ei meenuta vähimalgi määral oma vanemaid ega ka vendi-õdesid.

-Kui prints Albert, kuningas [[George V]] teine poeg [[1921]] Elizabethi kätt palus, ütles neiu ära "kartuses kunagi, mitte kunagi enam olla vaba oma mõtetes ning käituda, kuidas ma ise soovin." Kui prints teatas, et ei ole nõus abielluma mitte kellegi teisega, külastas Elizabethi [[Mary of Teck|kuninganna Mary]], et kohtuda tüdrukuga, kes oli vallutanud tema poja südame. Seejärel organiseeris ta printsi rivaali, Moray krahvi saatmise välismaale.

* [[Elizabeth II|Printsess Elizabeth]] ([[1926|1926-]]–[[2022]])

[[20. jaanuar]]il [[1936]] suri Alberti isa, kuningas [[George V]] ning troon läks edasi Alberti vanemale vennale, [[Edward VIII|prints Edwardile]]. George ja [[Mary of Teck|Mary]] polnud aga varjanud oma soovi, et troon läheks tegelikult edasi Albertile ning tema tütrele [[Elizabeth II|Elizabethile]].

Justkui täites oma vanemate soovid, põhjustas Edward põhiseadusliku kriisi soovides abielluda lahutatud ameeriklanna [[Wallis Simpson]]iga. Kuigi Edward oleks seaduslikult ka nii saanud teha, soovitasid ministrid tal troonist loobuda, kuna rahvas ei oleks Wallist kuningannana aktsepteerinud. Seega, Edward loobus troonist Alberti kasuks, kel polnud mingit tegelikku soovi kuningaks saada ning keda polnud selleks rolliks ka välja õpetatud.

Sellele vaatamata krooniti Albert [[12. mai]]l [[1937]] George VI nime all Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi kuningaks ning [[India]] keisriks (kuni [[1947]]); Elizabethist sai kuninganna ja keisrinna. Naise kroon põhines kuninganna Mary omal ning krooni kaunistavate kalliskivide hulka kuulub ka Koh-i-Noori teemant.

On öeldud, et Albert nuttis, kuuldes, et temast peab saama kuningas, ning et Elizabeth ei andnud Edwardile ega Wallisele nende tegude eest kunagi andeks. Kui George andis oma vennale ja vennanaisele Windsori krahvi ja krahvinna tiitlit, oli Elizabeth see, kes soovitas Wallise kuningliku kõrguse tiitlist ilma jätta.

[[Pilt:King George VI and Queen Elizabeth in Canada 1939.jpg|pisi|left|250px|Kanada kuningas ja kuninganna]]

Turvakaalutlustel töötasid abikaasad päeval Buckinghami palees, ööbisid aga Windsori lossis koos printsesside Elizabethi ja Margaretiga. Kuningannat õpetati ka kiirrünnaku korral revolvrit käsitlema.

[[Adolf Hitler]] on öelnud, et sõja ajal oli Elizabeth "Euroopa kõige ohtlikum naine" ning et "kui [Winston] [[Winston Churchill|Churchill]] on mees, keda ma Euroopas enim kardan, siis tema [Elizabeth] on naine, keda ma enim kardan". Kuid enne sõda olid kuningas ja kuninganna olnud lepituspoliitika poolt, mille pakkus välja [[Neville Chamberlain]], selle asemel et uskuda Churchilli. Kuninglik paar tahtis iga hinna eest vältida sõda, kuna [[Esimene maailmasõda]] oli veel värskelt meeles; kui aga Chamberlain tagasi astus, määras kuningas ametisse Churchilli ning aegamööda hakkas abielupaar ka teda austama.

Enne [[Diana Frances Mountbatten-Windsor|Diana Spenceri]] ja [[Charles Mountbatten-Windsor|prints Charles'i]] laulatust ning pärast Diana surma oli kuninganna ema ülekaalukalt [[Briti kuninglik perekond|kuningliku perekonna]] populaarseim liige. Ta oli võluv ja sarmikas, riietus alati ekstsentriliselt ning oskas võita rahva poolehoiu ja südamed.

Kuninganna ema elas kauem kui tema noorem tütar ja kaks nõbu – [[Gerald Lascelles]] ja [[Gloucesteri prints William]]. Ta oli ka üks kahest [[George V]] ja [[Mary of Teck|kuninganna Mary]] [[2000]]. aastal elavast miniast, teine oli [[Printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna|Gloucesteri hertsoginna Alice]]. [[Marina, Kenti hertsoginna|Kenti hertsoginna]] suri [[1968]], [[Wallis Simpson|Windsori hertsoginna]] suri [[1986]]. aastal.

Kuninganna ema suri Windsoris [[30. märts]]il [[2002]], tütar Elizabeth voodi kõrval. Ta oli 101-aastane ja sel ajal kõige kauem elanud kuninglikust soost isik Suurbritannia ajaloos (selle rekordi purustas tema mehe vennanaine [[Printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna|printsess Alice]] [[24. juuli]]l [[2003]], kes ise suri 102-aastaselt [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2004]]).

Ta oli oma aias kasvatanud [[kameelia]]id ning kui tema kirstu viidi Windsorist Westminster Halli, oli kirst kaetud nendesamade kameeliatega. Kolme päeva jooksul, mil kirst Westminsteris oli, külastas seda rohkem kui 200 000 inimest.