Redaktsioon: 13. mai 2007, kell 20:33 redigeeri 84.50.23.252 (arutelu) Uus lehekülg: '''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt s...		Redaktsioon: 16. mai 2007, kell 10:22 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 585 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimetaAeg}} ~~'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed~~ '''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus\|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. ~~osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid~~ ~~saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade~~ ~~on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon~~ ~~muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.~~ ''''''Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:'''''' 1.# osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest 2.# osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. 3.# kontsentratsioon e.ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem [[kolloid]]e tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.▼ ~~kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.~~ ▲3. kontsentratsioon e. osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem ~~kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.~~

Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel