Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 38 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: '''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt s...)
 
Resümee puudub
{{toimetaAeg}}
'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed
'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid
saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade
on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon
muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
 
''''''Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:''''''
1.# osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest
2.# osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
3.# kontsentratsioon e.ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem [[kolloid]]e tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.
kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
3. kontsentratsioon e. osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem
kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.
91 006

muudatust