Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Balti Raudtee Peatehased''' oli [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitatud [[Balti raudtee]] [[taristu|taristut]] teenindusettevõteteenindav ettevõte [[Tallinn]]as.

Pärast Eesti iseseisvumist tehas koos raudteega riigistati, 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele [[Elektriraudtee AS|Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks]] raha ja 1924. aastal hakati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt MAN, [[Siemens]]-Schuckert, ja [[ASEA]] tellitud seadmetega ehitama Eesti oma elektrimootorvaguneid M1, M2 ja M3, mis ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi [[reisivagun]]ite baasil<ref name="Elektrimootorvagunist rööbasbussini">Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [https://web.archive.org/web/20100311074621/http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref>. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli Siemens-Schuckerti 70 hobujõuga veoelektrimootorit saadi Saksamaalt Siemens-Shuckerti tehasest.

Pärast [[1940]]. aastal Eesti okupeerimist ja annekteerimist natsionaliseeriti tehas janatsionaliseeriti tehasning nimetati 1940. aasta [[30. august]]il ''M. I. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks'' (veduri- ja vagunitehaseks). 1941. aastal evakueeriti ettevõte [[Vologda]]sse, kus see tegelesremontis soomusrongidesoomusronge ja muumuud veeremi remondiga ningveeremit. 1945. aastal toodi tehas tagasi Tallinna.

[[1945]]. aastast nimetati tehas ümber ''M. I. Kalinini nimeliseks Tallinna Veduri- ja Vaguniremonditehaseks''. Ettevõte jätkas veeremi tootmist ja remonti kuni 1958. aastani, siis aga liiguti elektritehnika valdkonda.

[[1958]]. aastal nimetati [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]le allunud tehas ümber ''M. I. Kalinini nim. ElavhõbedaalalditeElavhõbealaldite Tehaseks'' ja 1965. aastal, NSV Liidu Elektrotehnika Tööstuse Ministeeriumi alluvuses ''M. I. Kalinini nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks'' (TET), mis tootis [[jõupooljuhtmuundur|jõumuundureid]], [[pooljuhtseadis|pooljuhtventiile]], jõu[[transformaator]]eid ja kõrgepinge-[[elektriseade|elektriseadmeid]]. tehasesTehases loodi esimene ignitron (elavhõbedast voolualaldi) – tänapäevaste pooljuhtseadmete prototüüp ja esimene alaldi, mida kasutati elektriveduritel. 1960.–1970. aastad olid tehase hiilgeaeg, siis tarniti tooteid Indiasse, Iraani ja mujalegi. Tehas osales esimese planeetidevahelise automaatjaama [[kuukulgur]]i loomisel.