Hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

P (pisitoimetamine)
 
Traditsiooniliselt oli [[suurhertsogkond]], nagu [[Luksemburg]], üldiselt sõltumatu ja suveräänne. Suveräänsed hertsogkonnad olid tavalised [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] ja [[Saksa keel|saksakeelsetel]] aladel.
 
Keskajal oli [[Prantsusmaa]]l mitmeid hertsogkondi. Suurbritannia kuninganna [[ElizabethSuurbritannia IImonarh]] kannab veel praegugitänapäevalgi keskaegse Prantsusmaa tiitlit [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsog]], ja see annab seadusliku staatuse [[Kanalisaared|Kanalisaarte]] [[Sõltkonnad|sõltkondadele]]. Teised tähtsad Prantsusmaa hertsogkonnad olid [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]], [[Bretagne hertsogkond|Bretagne]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]].
 
Keskaegsed Saksa [[hõimuhertsogkonnad]] ([[saksa keel]]es: ''Stammesherzogtum'') olid seotud [[Frangi riik|Frangi riigiga]] ja langesid kokku suurte germaani [[hõim]]ude asualadega. Nad moodustasid suurte feodaalriikide tuuma, mis moodustasid kokku [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi]]. Karolingide-eelsel ajal olid need ''Schwaben'', ''Bayern'' ja ''Sachsen'', Karolingide-järgsel ajal lisandusid neile ''Franken'' ja ''Lothringen''. Nende valitsejad kandsid tiitlit [[Hertsog|''Herzog'']].
124 998

muudatust