Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
==Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1900–1931)==
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 3. detsembri 1900 peakoosolekul otsustati asutada Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus ning eraldati 100 rubla ühisuse põhikapitaliks.<ref name=telh_1/> 1901. aastal koostati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse põhikiri, mille kinnitas Venemaa rahandusminister 17.06.1901. Asutamiskoosolek toimus 17.03.1902.<ref name=telh_1/> Esimese Eesti Laenu-ja Hoiu-ühisuse initsiaator oli [[Jaan Tõnisson]], kelle sihiks oli rahvuse majanduslike aluste loomine keskkihte kindlustava majandusliku ühistegevusega<ref>E. Jansen. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest. – Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, lk. 122.</ref>. Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse juhatuse esimees oli aastatel 1902–1903 [[Kaarel Parts]].
Põhikirja järgi oli ühisuse tegevuse eesmärgiks anda oma liikmetele laenu, hoiustada nende raha ja maksta hoiusummade pealt protsente ning vahendada liikmete majandustehinguid. Ühisusse võisid kuuluda nii naised kui mehed kes olid [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i liikmed ning ühisused ja artellid. I Eesti Laenu- ja Hoiu-ühisusest said laenu ja toetust [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Gümnaasium|tütarlastekool]], ehitatav Vanemuise teatrimaja, [[Vahi Põllutöökool|Vahi põllutöökool]]i talu jne. Sisuliselt täitis see ühistegelik asutus eesti seltskonna jaoks 1907–1915 [[Eesti Kultuurkapital|kultuurkapital]]i funktsiooni<ref>Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus 1902–1927. Esimene Eesti ühispank. Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse Kirjastus, Tartu, 1927, lk 76.</ref>. Väiksemaid toetusi anti [[Eesti Rahva Muuseum]]ile, Tartu Lasteaiale, [[Eesti Kirjanduse Selts]]ile, [[Tartu Rahvaraamatukogu Selts]]ile, [[Bergmani Abiraha Fond]]i jm.
| |||