Niisutus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 185.50.99.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kstrohm.
Märgis: Tühistamine
Suwa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
'''Niisutus''' (ka ''kastmine'' ja ''irrigatsioon'') on mingi maa-ala (enamasti [[põld|põllu]]) kunstlik [[vesi|veega]] kastmine.
 
Niisutust kasutatakse üldjuhul kuivades piirkondades või kohtades, kus pikema aja vältel pole sadanud (vt [[põud]]), harvem ka põllukultuure[[põllukultuur]]e öökülma[[öökülm]]a eest kaitstes.
 
Eristatakse viit niisutusviisi<ref name="EME"/>: [[uduniisutus]], [[vihmutus]], [[pindmine niisutus]], [[mullasisene niisutus]] ja [[altniisutus]].
 
== Ajalugu ==
Arheoloogilistes uurimistes on leitud tõendeid niisutamisest, kuna looduslikud [[sademed]] ei olnud põllukultuuride kasvatamiseks piisavad.
 
Niisutamine on hinnanguliselt alguse saanud [[Induse oru tsivilisatsioonistsivilisatsioon]]is umbes 4500 eKr ja drastiliselt{{lisa viide}} suurendanud nende asulate suurust ja jõukust. Niisutus ja veemajandussüsteemid[[veemajandussüsteem]]id on välja töötanud Induse oru tsivilisatsioon, kaasa arvatud kunstlikud veehoidlad[[veehoidla]]d Girnaris[[Girnar]]is, mis pärinevad 3000 eKr ja algne kanali[[kanal]]i niisutussüsteem umbes 2600 eKr.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Basis of Civilization--water Science?|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
=== Hiina ===
Hiina kõige vanemad ja tuntumad [[hüdraulika inseneridinsener]]id olid [[Sunshu Ao]] (6. sajandil eKr) [[Hiina_ajalugu#Chunqiu_ehk_kevadete-sügisete_ajastu_(722–476_eKr)|kevad- ja sügisperioodil]] ning [[Ximen Bao]] (5.sajandil eKr) [[Hiina_ajalugu#Zhanguo_ehk_sõdivate_riikide_ajastu_(476–221_eKr)|sõjajärgsel perioodil]]. Mõlemad töötasid suurte niisutusprojektidega. [[Vana-HiinasHiina]]s asuvas [[Sichuani piirkonnas]] töötas [[hüdroloog]] ja hüdraulika insener [[Li Bing]] välja [[Dujiangyani niisutussüsteeminiisutussüsteem]]i, mis tänapäevalgi varustab piirkonda veega.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=China – history. Encyclopædia Britannica|aasta=1994|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Hani dünastia]] ajal 2. sajandil pKr kasutasid hiinlased ketiga toimivaid pumpi[[pump]]i, millega toodi vett alt kõrgemale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Needham, Joseph|pealkiri=Science and Civilization in China: Volume 4, Physics and Physical Technology, Part 2, Mechanical Engineering.|aasta=1986|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Selleks kasutati pedaale, vesirattaid või rattaid, mis härgade abil pöörlesid. Vett kasutati linnas elamutes ja palee aedades, kuid peamiselt põllumaa niisutamiseks.<ref>Needham, Volume 4, Part 2, 340-343</ref>
 
=== Korea ===
Koreas leiutas insener [[Jang Yeong]]-sil 1441. aastal maailma esimese vihmamõõturi[[vihmamõõtur]]i. See paigutati niisutussüsteemidesse, mille abil mõõdeti ja koguti sademete andmeid prognoosimiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Baek Seok-gi 백석기|pealkiri=Jang Yeong-sil 장영실. Woongjin Wiin Jeon-gi 웅진위인전기|aasta=1987|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
=== Põhja-Ameerika ===
Ameerika Ühendriikides vanim teadaolev niisutuskanal töötati välja vahemikus 1200-800 eKr ja avastati Maranas[[Marana]]s, Arizonases aastal 2009.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://archive.archaeology.org/0909/trenches/canals.html|Pealkiri="Earliest Canals in America - Archaeology Magazine Archive".|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Niisutuskanal töötati välja kaks tuhat aastat enne Hohokami kultuuri ja ei ole kindlaks tehtud, milline kultuur sellele aluse pani, kuna Põhja- Ameerikas oli Hohokam ainus kultuur, kes teadaolevalt kasutas niisutuskanaleid. Nende niisutussüsteemid toitsid 1300 pKr suurimat edela piirkonda. 7. kuni 14. sajandil ehitati ja hooldati ulatuslikke niisutussüsteeme madalate soode aladel ja Gila jõe ääres, mis võistlesid Vana-Egiptuse ja Vana-Hiina süsteemide keerukusega. Hohokam kultuuris kasvatati näiteks puuvilla, tubakat, maisi, ube ja kabatšokke. <ref>James M. Bayman, "The Hohokam of Southwest North America." ''Journal of World Prehistory'' 15.3 (2001): 257-311.</ref>
 
== Vaata ka ==
*[[drenaaž]]
*[[kuivendus]]
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (A–K), 2008. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}}