Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
12. rida:
Esimest korda on Ruila mõisa mainitud 1417. aastal, mil mõis kuulus [[Saksa ordu]]le ning aeg-ajalt resideeris seal Tallinna [[linnusekomtuur]]. Mõis on rajatud muinasaegsesse kultusepaika, millest annab aimu ka koolimaja külje all paiknev peaaegu maasse vajunud kultusekivi.
[[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|[[Ruila mõisa park]] ]]
Keskaegne mõisahoone purustati [[16. sajand Eestis|16. sajand]]il [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede poolt. Omaaegsele [[kindluselamu]]le viitab tänini säilinud osa keskaegsest hoonest – pooleteise meetri paksune laskeavadega sein, mille varemetest on ümberehituste käigus kohandatud [[Jääkelder|jääkeldri]] vahesein. 1624. aastal kinkis [[Gustav II Adolf]] mõisa Johann Ulrichile ning mõis jäi [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrich]]ite suguvõsa kätte mitmeks põlvkonnaks. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest Ruila mõisast mitu muud mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis|Haiba]] ja [[Laitse mõis]]. Kui Johann von Ulrichi neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga, läks mõis 1815. aastast Bremenite suguvõsa valdusse ning kuni 1939. aastani kuuluski mõis
Praegust mõisahoonet võib lugeda klassitsistlike lisanditega historitsistlikus stiilis ehitiseks. 17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisatud teine korrus on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahje, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Hoones on 11 mõisaaegset ahju, mis on senini töökorras.
| |||