Redaktsioon: 12. oktoober 2004, kell 00:57 redigeeri Leon~etwiki (arutelu \| kaastöö) 1019 muudatust P praegu on relativism suunatud siia moraalirel.? ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. oktoober 2004, kell 01:23 redigeeri eemalda Leon~etwiki (arutelu \| kaastöö) 1019 muudatust P leidsin ja parandasin moraalistandardid. Võtsin universism? siselingi ära Uuem muudatus →
1. rida: '''Moraali[[relativism]]''' ehk '''eetiline relativism''' on seisukoht, mille kohaselt [[~~moraal~~moraalistandardid]]~~istandardid~~ ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest [[tavad]]est ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt [[Protagoras]]eni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub [[moraaliabsolutism]]ile, mis näeb moraali determineerituna inimese [[absoluut]]se loomuse poolt ([[John Rawls]]) või selliste välisallikate poolt nagu [[jumalus]]ed (paljud [[religioon]]id) või [[universum]] ise ([[objektivism\|objektivistlik]] filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda [[ebamoraalsus]]ega. 7. rida: Sellise vaate (mida tuntakse ka [[kultuurirelativism]]i nime all) üks järelm seisneb printsiibis, et iga otsustus ühiskonna kui terviku poolt on kehtetu: [[indiviid]]ide üle mõistetakse kohut nende enda ühiskonna standardite alusel; ühiskondadel endil ei ole laiemat konteksti, milles otsustus oleks kas või mõttekaski. See on moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti üks allikas, sest absolutist väidaks, et saab kohut mõista terve ühiskonna üle selle eest, et ta aktsepteerib mõnd "ebammoraalset" praktikat, näiteks [[orjapidamine\|orjapidamist]]. Sellised otsustused ei ole relativismiga kooskõlas, kuigi praktikas relativistid siiski sageli sääraseid otsustusi teevad (näiteks relativist hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma). Teine moraalirelstivismi vorm on [[emotivism]], mis rõhutab, et inimesed otsustavad moraali üle omaenda [[emotsioon]]ide ja [[tunne]]te alusel. [[Universism]] väidab, et ainult mingit [[tegu]] toime panevad või sellest otseselt mõjutatud indiviidid võivad teha otsustusi selle kohta, kas see tegu on lõppkokkuvõttes õige või väär. Need otsustused võivad põhineda [[mõistus]]el, [[kogemus]]el või emotsioonidel. [[David Hume]] esitab moraalirelativismile sarnased printsiibid oma teose ''Enquiry Concerning the Principles of Morals'' (1751) lisas.

Moraalirelativism: erinevus redaktsioonide vahel