Friedrich Vreemann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
22. rida:
Vreemann sündis [[Lasva vald|Lasva vallas]] [[Nõnova]] külas Hööde talus. Õppis Võru linnakoolis, leeris käis [[Vastseliina kirik]]us. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses mobiliseeriti ta [[Venemaa Keiserlik armee|Venemaa Keiserlikku armeesse]], lõpetas 1915. aastal Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane. Esimeses maailmasõjas sai Vreemann [[staabikapten]]i auastme ja teda autasustati kuue [[orden]]iga.
 
[[Eesti rahvusväeosad]]e loomise paiku tuli Vreemann [[1917]]. aastal omavoliliselt üle [[1. Eesti jalaväepolk]]u, kus määrati pataljoniülemaks. Peale polgu laialisaatmist ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] saabumist organiseeris Võrus, põranda all [[Kaitseliit|Kaitseliid]]u tegevust, töötades samas Võru gümnaasiumis võimlemisõpetajana.

Saksa okupatsiooni kokkuvarisemise järel 12. novembril 1918 määrati F. Vreemann Eesti Ajutise Valitsuse poolt [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa Kaitseliidu]] esimeseks pealikuks ja 1. jaanuarist 1919 [[2. Diviis|2. diviisi]] staabi komandandiks. Märtsikuus 1919 tegi kapten Friedrich Vreemann koolipoiste Võru komandandirooduga kaasa lahingud Võru alt Rõuge mõisani.
 
Ta langes 23. märtsil 1919 [[Rõuge vald|Rõuge valla]] Suure-Ruuga küla all põllul. Tema kasvandikud, Võru gümnaasiumi poistest koosnev rood, jätkas lahinguteed. Kapten Friedrich Vreemanni autasustati 1920. aastal sõjaliste teenete eest postuumselt 1. liigi 3. järgu Vabadusristiga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Valdur Raudvassar|pealkiri=Eesti Vabadussõda ja Võrumaa|aasta=1997|koht=Võru|kirjastus=Võru|lehekülg=5, 30, 32}}</ref>